Paljud meie kajastatud nutilinnade projektid või lahendused on küll alles testimise või andmete kogumise faasis, kuid see ei tähenda, et uusi tehnoloogiaid juba tänasel päeval reaalselt kasutuses ei oleks.

Kopenhaagenis kasutatakse kogutud andmeid õhusaaste vähendamiseks

Uuringute järgi puutub 80% maailma populatsioonist kokku soovitatavast kõrgema õhusaastega, mille üheks suureks faktoriks on saaste liiklusest.

Kopenhaagenis on valgusfoorid seadistatud võimalikult palju sõiduaega vähendama, kuid uus projekt keskendub sellele, et seadistada foorid ümber võimalikult vähese saaste järgi.

Projekti testfaasis kogutakse andmeid kahelt ristmikult ning püütakse seejärel leida mooduseid liiklust võimalikult keskkonnasäästlikult juhtida, kõike läbi fooride.

Shanghai torn on üks nutikas pilvelõhkuja

Hiina kõrgeim ja maailma järjestikuselt teine kõrgeim pilvelõhkuja on 632 meetri juures üllatavalt säästlik. Torni energiakulukuse vähendamiseks on sinna paigaldatud 6700 Danfossi kraani, et tagada ühtlane vee vool ja temperatuuri juhtimine kogu hoone ulatuses.

Tänu kraanidele suudetakse ülemiste korruste temperatuuri reguleerida hoolimata sellest, milline temperatuur on hoone alumises osas. Üle 50% torni energiakuludest läheb soojustuse alla, millest on tänaseks tänu kraanidele suudetud säästa juba 20%.

Kes jälgib jälgijaid?

Tulevikus üha rohkem andmeid koguvate nutilinnade üheks varjuküljeks on kindlasti privaatsuse küsimus. Kindlasti ei tohiks nutikate lahenduste nimel ohverdada kellegi õigusi privaatsusele.

Üks selle probleemiga seotud projekt on Surveillance under Surveillance ehk interaktiivne kaart, kust saab vaadata erinevate linnade kaamerate hulki, asukohti ja mõnel määral ka kogutud andmeid.