Maailm linnastub jätkuvalt ning ÜRO ennustab, et 2050. aastal elab linnades pea 84% maailma rahvastikust. Seda trendi pole pidurdanud ka pikalt kestnud pandeemia. Linnastumine mõjutab väga põhimõtteliselt seda, kuidas me tööl käime, sõpru külastame ning liikleme oma kodukohas.
Rahuldamaks elanike kasvavat liikumisvajadust, peavad linnad muutuma nutikamaks – aga milline näeb välja üks nutikas linn?
Liiklusest andmete kogumine on nutika linna põhielement
Paljud nutikad linnad kasutavad juba praegu pilvepõhiseid tehnoloogiaid, et koguda ja analüüsida andmeid, mille põhjal parandada elukvaliteeti. See eksisteerib jagatud andmete vormis, mis muudab linnas elamise lihtsamaks või aitab lahendada teatud probleeme.
Näiteks jagab Amsterdami linnavalitsus oma kogutud liiklus- ja transpordiandmeid kolmandate osapoolte arendajatega, kes loovad seejärel transpordisüsteemidega ühenduvaid kaardirakendusi. See tähendab, et linnas liikumine on lihtne olenemata sellest, milline transpordivormi valida.
Head eeskuju näitab ka Kopenhaagen, kus on võetud eesmärgiks saada 2025. aastaks süsinikneutraalseks pealinnaks. Kopenhaageni ühendamise plaan (Copenhagen Connecting) pakub integreeritud andmete jagamise võimalust, millega soovitakse parandada linnateenuseid. Mobiilside andmete, busside GPS-i ning kanalisatsiooni- ja prügikastide andurite nutikas kasutamine aitab Kopenhaageni linnajuhtidel saavutada süsinikuneutraalsuse eesmärki, vähendades ummikuid, õhusaastet ja CO2 heitmeid.
USA-s Ohio osariigis asuvas Beta District nime kandvas innovatsioonirajoonis on Goodyear, EASE Logistics ja Dublini (Ohio) linnaga käivitanud koostöö nutikate rehvide ja pilvepõhise logistika valdkonnas. Tänu ühendatud liikuvusel põhinevale andmejagamise ja töötluse võimalustele võivad need pilootprojektid viia uute, tuleviku linna jaoks disainitud toodete ja lahendusteni.
Võrku ühendatud auto ja nutikas rehv aitavad liiklust lahti mõtestada
Kui säärane andmete töötlemine Euroopa linnades suureneb, tõukab see tagant nutilaheduste kasutuselevõttu. Andmete kogumine aga eeldab võrku ühendatud autot, mis oskab ümbritsevast keskkonnast infot koguda ning pilvetöötlusesse edastada. Ümbritsevat maailma tajuvad autod parandavad oluliselt meie liikuvust linnades, tagades sealjuures sujuvama liikluse, ohutuse ja teede heakorra ning vältides liiklusõnnetusi ja ummikuid tipptundidel.
Arukad rehvid on hea näide sellest, kuidas autodele paigaldatav tehnoloogia võib tuua tulevikus suurt kasu. Juba praegu võimaldavad intelligentsed rehvid optimeerida rehvide kasutamist veokitel ja sõidujagamiseks kasutatavatel autodel.
Rehvis olevad andurid koguvad ja edastavad olulist teavet näiteks rehvi kulumise, temperatuuri ja rõhu kohta. Seeläbi saavad autopargi haldajad ennetada ja lahendada probleeme, mis võiks põhjustada seisakuid sõidukite kasutamises ja seeläbi ülejäänud liikluses.
Arvestades sellega, et tulevikus toimub liikumine sisepõlemismootoritelt elektriautodele, millel mootorites on vähem liikuvaid osi, muutub rehv peamiseks osaks, mida tuleb hallata ja vahetada. Ühest küljest aitavad andurid pikendada rehvide tööiga, teisalt on rehvidel oluline roll ka autonoomsetes sõidukiparkides.
Arukate rehvide arendajad töötavad muuhulgas selle nimel, et rehvid saaksid aru, millisel teel sõiduk parajasti liikleb: on see märg, lumine või libe. Rehvidelt saadud andmete põhjal oskab autonoomne sõiduk paremini arvestada peatumisteekonnaga ning selliste andmete rakendamine on võtmetähtsusega autonoomsete sõidukite tuleviku mõttes.
Tegelikult polegi arukad rehvid enam kauge unistus ja näiteks üks maailma suurimaid rehvitootjaid Goodyear on andnud teada, et neid on plaanis hakata tavasõidukitel kasutama juba käesoleval aastal.
Tuleviku linnad on jätkusuutlikumad
Madal rehvirõhk, halvas seisukorras teed ja ülekoormatud ristmikud – need kõik on saastefaktorid, mis mõjutavad linnakeskkonda. Nutikamad linnad ja sõidukid aitavad neid faktoreid maandada. Mõningate hinnangute järgi on 20%-l teedel liiklevatel sõidukitel rehvirõhk liiga madal ning see mõjutab otseselt kütusekulu. Nii et ainuüksi õige rehvirõhk võib linnaliiklust tohutult muuta.
Valgusfooridega suhtlevad autod võivad aidata vähendada liiklusummikuid ja seda, kui palju sõidukeid peatub ja alustab sõitu tiheda asustusega piirkondades. Nutikas tänavavalgustus saab jälgida liiklustihedust ning soovitada autonavigatsioonile optimaalsemat marsuuti lähtuvalt sellest. Elektrisõidukite ja autonoomsete sõidukiparkide kasutamine koos mikromobiilsuse kavadega aitaks veelgi kaasa linna jätkusuutlikkusele.
Oleme teel
Meie linnad on muutumas üha arukamaks ja mida enam suudab infrastruktuur luua sideme erinevate valdkondade, sõidukite ja jalakäijatega, seda enam paraneb ka linnaruum. Liikudes maailma poole, kus sõidujagamine, autode ühiskasutus ja isegi autonoomne transport muutuvad tavalisemaks, toimub paradigmamuutus, milles tuleb lisaks traditsioonilisele ühistranspordile ja isikliku auto omamisele kohaneda mitmete uudsete liikumisvormidega.
Linnaruumis liiklemise võimalikult sujuvaks muutmiseks on vaja nutikalt ühendatud ökosüsteemi, mis mitte ainult ei muuda transporti kättesaadavamaks ja ohutumaks, vaid parandab saastatuse piiramise kaudu ka elukvaliteeti linnas.
