Mõne nädala eest said huvilised täiesti tasuta võimaluse kuulata avatud loengut “Tutvu tehisintellekti tulevikuga”, kus oma ala spetsialistid tõid praktilisi näiteid tehisintellekti kasutamisest nii avalikus kui ka erasektoris. Lisaks oli kohale toodud maailma esimene inimesega koos töötav robot YuMi.

Riigikantselei IT-nõunik: suurim potentsiaal uue valitsusmudeli loomiseks on Eestil ja Soomel

Avaliku sektori esindajaks tehisintellekti ja nutikate lahenduste valdkonnas on tõenäoliselt keeruline leida kogenumat inimest kui Marten Kaevats – Eesti riigikantselei digi-innovatsiooni nõunik ja eestvedaja ning peaministri IT-nõunik. 

Kaevatsi sõnul näeme rahvusvahelist pilti – mis puudutab just andmehaldust – vaadates tänapäeval kahte dominantset valitsusviisi. Üheks on “1984 Orwelli”-stiilis kõike kontrolliv ja haldav Hiina, mis ei ühti ilmselgelt läänemaailma vaadetega. Teisalt tõi Kaevats välja ka USA-mudeli miinused: detsentraliseeritud mudel, kus andmeid haldavad suurettevõtted nagu Google ja Facebook.

Tuleviku mõistes positiivseid samme on astunud Euroopa Liit, kuid Kaevatsi sõnul on just Eesti ja Soome need riigid, kellel on suurim potentsiaal inimkeskse valitsusmudeli loomiseks, kus iga kodanik on enda andmete eest vastutav.

Sellist inimkeskset valitsemist nii andmete kui ka kõikides muudes valdkondades võiks Kaevatsi sõnul parimate prognooside kohaselt näha juba viie kuni kuue aasta pärast. “Mõlemad riigid on juba kõrgelt digitaliseeritud, mis tähendab, et bürokraatia mõtlemine on juba muutunud ning nüüd püüame seda veelgi paindlikumaks ja kohenemisvõimeliseks teha,” ütles ta Eesti ja Soome tulevikuvaadetest rääkides.

Soomes saab nüüd oma ostude eest näoga tasuda

Teiseks esinejaks oli soomlane Mats Kyyrö, OP Financial Groupi avastusmeeskonna juht, kelle peamised jututeemad puudutasid inimeste nii tehisintellekti kui ka näo- ja kõnetuvastust.

Kyyrö näited erinevatest projektidest võivad tunduda futuristlikud kui mitte võtta arvesse asjaolu, et need on juba tehtud. Näiteks katsetas Kyyrö meeskond Soomes levinud virtuaalse rahakoti juures algoritme, mis andsid kasutajale nende kulutuste põhjal soovitusi. Kui rakendus tuvastas, et kasutaja pole juba mitu nädalat või kuud juuksuris käinud, soovitas ta inimesele juukseid lõigata lasta ning pakkus välja lähedalasuvaid juuksurisalonge.

Et asjale vinti peale keerata, lisati rakendusele ka paar “keelavat” funktsiooni. “Lisasime notifikatsiooni, mis ütles sulle, et lõpeta alkoholi joomine,” ütles Kyyrö. Kahjuks jäi arendajatel kahe silma vahele asjaolu, et detsembris, mil uuendus rakendusele lisati, on inimestel kombeks pudel veini või muud alkohoolset jooki osta. Ja seda ka nende inimeste puhul, kes muidu alkoholi ei tarbi. “Seega paljud inimesed läksid poodi, ostsid pudeli veini ja hiljem ütles Alfred [rakendus], et nad on alkohoolikud,” naeris Kyyrö ja lisas, et see funktsioon tuli kiiresti maha võtta.

Üheks põnevaimaks projektiks, mis alles praegusel nädalal käiku lasti, on näotuvastusega maksmine – Pivo Face Payment. “Idee seisneb selles, et sa saad maksta lihtsalt kaamerale oma nägu näidates,” ütles Kyyrö. Inimese nägu kasutatakse makse sooritamisel biomeetrilise autentijana. “Esiteks tuvastakse, kas sa oled elus. Seejärel vaatame, kas sul on raha,” selgitas ta lihtsalt. “Sa ei saa kelleltki pead maha võtta ja seda maksemeetodina kasutada, see ei tööta,” lisas ta.

Lahenduse üheks eesmärgiks on teha iseteeninduskassad täiesti käed-vabaks. Skaneerid oma kauba ära ja vaatad kaamerale otsa ning poes ongi käidud ja makstud. Mõistetavalt tekitab selline tehnoloogia küsimusi eetika ja turvalisuse osas ning Kyyrö sõnul oli tema meeskond ka sellele mõelnud. “Tehisintellekt on neutraalne tööriist. See on tehnoloogia, mida saab kasutada headel ja halbadel eesmärkidel,” ütles ta.

Täpsemalt näotuvastusest rääkides selgitas ta, et süsteem ja OP Group ei salvesta mitte ühegi inimese näost tehtud pilti: “Me loome sinu näojoonte põhjal hash’i. Näiteks mõõdetakse su suu kaugust kõrvadeni ja nii edasi. Sellega luuakse unikaalne autentija, sarnaselt sõrmejäljele, kuid me ei tea tegelelikult, milline see inimene välja näeb.” Samuti jääb kõikidele kasutajatele võimalus kustutada süsteemist kõik temaga seotud andmed, seega

Kyyrö sõnul ootab ta põnevusega avalikkuse arvamust sellise tehnoloogia kasutuselevõtu kohta ning ta tõi välja ka asjaolu, et selline süsteem oleks suureks abiks inimestele, kes ei saa ühel või teisel põhjusel näiteks oma käsi kasutada.

YuMi: maailma esimene robot, kes suudab inimesega koos töötada

Avatud loengu saalis oli kohal ka ettevõtte ABB poolt välja arendatud ja ehitatud robot YuMi, kellest kõneles Roksolana Sliusar, ABB automaatiseerimise spetsialist.

On teada tuntud fakt, et paljud tänapäeva lihtsamad tööd teevad konveierilindi meetodil ära robotid, olgu selleks siis autotööstus või tegelikult mistahes muu tööstusvaldkond. YuMi teeb eriliseks kaks asjaolu. Esiteks on robotil kaks kätt: enamikel tööstusrobotitel on “käsi” ainult üks, mis avab juba YuMi kasutamiseks palju rohkem erinevaid võimalusi.

Teiseks on YuMi ehitatud sedasi, et temaga on võimalik inimesel koos töötada – ta on co-bot ehk koostöörobot (collaborative robot). Sellest tuleneb ka roboti nimi YuMi – you and me.

Enamikele tööstusrobotitele kehtivad ranged nõuded: nad peavad olema eraldatud ja inimestest eraldi, kuid YuMi võib inimesega sõna otseses mõttes käsikäes ja kõrvuti töötada. Selleks on YuMi kaetud pehmete materjalidega ning talle on sisse ehitatud andurid, mis esimese inimkehaga kokkupuute korral masina automaatselt seisma jätavad.

Kasutusalasid on sellise roboti puhul palju. YuMi suudab valmis teha kiluvõileiva ning teda on võimalik programmeerida ka näiteks kokteile segama. Öpiku tornis toimunud loengu lõpus said kõik osalised lasta YuMil midagi “käsitsi” kirjutada ning kirjutise endaga kaasa võtta.

Tööstuse poolest sobib YuMi hästi väikeste asjade – näiteks emaplaatide ja muu elektroonika – kokkupanekuks, kuid tegelikke kasutusalasid on tõesti palju ja roboti lihtne programmeerimissüsteem võimaldab seda kasutada täpselt vastavalt kasutaja vajadustele.

Avatud loeng toimus „Building Educational Co-operation in Smart City“ / Nordplus Horizontal projekti raames.