Kodune tehnika nagu kodumasinad kui ka muud nutiseadmed on osa meie igapäevasest elust. Siiski võib juhtuda, et kui neile piisavalt tähelepanu ei pööra, satub kasutaja olukorda, mis on väga ohtlik. Päästeameti Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Viktor Saaremetsräägib nimetatud ohtudest ja sellest, mida nende vältimiseks teha tuleks.
Kodumasinate kasutamine öösel. On seda mõistlik teha või ei ole?
Eks igasuguste seadmetega ole see asi, et järelevalve oleks mõistlik. On näiteid ja kogemusi sellest, kuidas ööseks tööle jäetud nõudepesumasin või pesumasin on põlema läinud. Nendega on selliseid asju juhtunud ja just siis, kui nad on jäetud järelevalveta. Ehk sama, mis kehtib lahtise tule puhul,kehtib ka koduste seadmete puhul. Põhjuseid süttimiseks võib olla mitmeid. Seade võib olla vananenud või juhtmed võivad olla lahti.
Millele peaksin tähelepanu pöörama, et olla kindel seadmete turvalisuses?
Sellele on väga raske hinnangut anda, kuna seadme turvalisuse hindamiseks peaksime nägema selle sisse. Üks asi on seadmele peale vaadata ning teine asi on see, mis selle sees toimub. Üks asi, millele tasub tähelepanu pöörata, on juhe, mis seadet seinaga ühendab. Samuti seinakontakt, kas see on korras ja kas see ikka töötab. Aga see on ka kõik tegelikult. Pealtnäha võib seade olla korras, aga kui sisu on vananenud, siis ühel hetkel see lihtsalt ütleb üles.
Kas elektrisüsteemid, millesse seadmed ühendatud on, võivadsamuti ohtlikud olla?
Absoluutselt. Sellest teavitamiseks käib Päästeamet tegemas ka kodunõustamisi ning pilt, mis avaneb elektrisüsteemide ja selle paigalduse poolelt, on üsnagi nukker. Paljudes kodudes on veel vana elektrijuhtmestik. Paljud inimesed kasutavad ka võimalust ja panevad ise endale elektrijuhtmestiku. Kuna korraga ei jõua, siis mõnikord tehakse poolekaupa ning seetõttu ühendatakse vana elektrisüsteem uuega ning seal saavad näiteks kokku vask ja alumiinium. Võib tekkida oksüdeerumine ja ühel hetkel on tulekahju taga.
Lisaks võib juhtuda, et kui endale elektrisüsteeme paigaldatakse, siis ei arvestata koormusega ning paigaldatakse juhtmed, mis ei ole nii suure koormuse jaoks mõeldud. Kasutatakse ka lahendust, kus pannakse üks pikendusjuhe teise otsa ning see tekitab lõppkokkuvõttes ülekoormuse. Pikendusjuhet soetades tasub ka selle alt lugeda, millise koormuse jaoks see mõeldud on.
On teil ka juhtunud, et mõni telefon või tahvelarvuti tekitab tuleohtliku olukorra?
Jah, laadijategaon küll. Ega telefoni ei tasu ööseks laadima jätta. Uuemate telefonide akud ei ole mõeldud ka selleks, et neid 12 tundi järjest vooluvõrgus hoida ja laadida. Samsungi Galaxy Note 7 telefonide süttimineon ilmselt juhtumid, millest kõik inimesed on juba kuulnud ja teavad sellest.
Sama kehtib ka erinevate tahvelarvutite ja sülearvutite kohta. Õhutusavad on neil jahutuseks ning kui need kogemata teki sisse mässida, siis võib see väga kurvalt lõppeda.
Mida siis teha tuleks, et inimene saaks kerge südamega igal õhtul magama minna?
Soovitan lihtsalt vaadata enda kodus olevatele asjadele kriitilise pilguga peale. Millal nad ostetud on, kas nad tekitavad mingeid probleeme, kas mõni asi teeb imelikke hääli, lööb elektrikilbis automaatkaitsmeid välja. Kui selline asi esineb, siis on selge, et midagi on halvasti.
Üle tasub vaadata ka elektrijuhtmestik. Harukarpidel peaksid olema kaaned peal, pistikud ei tohiks rippuda seina küljest lahti ja ei tohi olla nähtavat traati kuskilt juhtmetest välja paistmas. Loomulikult, kui ise selliseid asju teha ei oska, siis alati on hea variant kutsuda spetsialist ning lasta temal asjad üle vaadata. See on inimeste enda turvalisuse huvides.
