Kirveste ja voolikute kõrval on päästeameti tööarsenalis nüüd ka droonid

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
droon_112_ronald_liive.jpg
Foto: Ronald Liive

Maikuus külastas Geenius sisekaitseakadeemiat, kus päästekolledži assistent Andres Mumma tutvustas viise, kuidas tänapäeval koolitatakse uusi päästjaid välja. Peale sotsiaalmeedia info jälgimise peavad päästjad õppima selgeks ka droonidega lendamise.

Kui veel mõned kuud tagasi oli droonide kasutamine pilootprojekti faasis, siis nüüdseks on jõutud sinnani, et neli päästekomandot on droonidega varustatud. Muude mehitamata õhusõidukite seast annab päästeameti droone eristada punase värvuse ning kirjade “112 Pääste” järgi.

“Droonide kasutamine on üsna väike osa ühest suuremast konseptsioonist, mis on situatsiooniteadlikuse konseptsioon. Olukorrad, kuhu päästeamet tuleks drooniga kohale ei pea olema vaid suured tehasepõlengud, need kuluvad ära ka näiteks kadunud marjulise otsimisel”, sõnas päästeteenistuse vanemoperatiivkorrapidaja jasisekaitseakadeemia päästekolledži assisstent Andres Mumma.

“Droonid said soetatud selle põhimõttega, et ostame esialgu võimalikult väiksed ja odavad, et meeskonnad saaksid harjutada. Meie eesmärk on õppida väiksest vidinast võimalikult palju välja pigistada, et arendada situatsiooniteadlikuse konseptsiooni.”

Päästeameti kasutuses on neli drooni

Päästeameti käsutuses olevad mehitamata õhusõidukid on Tallinnas, Pärnusus, Jõhvis ja Tartus. Kõigi droonide tootjaks on DJI, kolm neist on Phantom 4 ning üks Inspire 1. Droonide soetamisele kulus 8000 eurot. Tallinnas õpetatakse drooni kasutamise selgeks Nõmme ja Lasnamäe päästekomandodele.

Kui veel paar aastat tagasi tegi päästeamet 1. aprillil nalja, et droonidega hakatakse eramajade korstnaid kontrollima, siis Mumma sõnul see tänasel päeval see tehniliselt enam nali ei ole.

“Päästeamet hakkas droonide soetamisele mõtlema 2012. aastal, kuid siis oli teistsugune lähenemine. Toona lähenemine oli selline, et sooviti osta suurt, kallist ja võimsat drooni ning hakkame alles pärast hanget vaatama, kuidas saaksime seda ära kasutada. See hange jäi katki ning nüüd on teistsugune arusaamine. Päästeamet võttis vastu otsuse, et hakkame pihta väiksest ja odavast, millest saab edasi areneda.”

Mumma sõnul on ameti unistus, et ühel päeval oleksid droonid kõigi esmareageerijate kasutuses. Tema sõnul kiirendab ning teeb see otsustusprotsessi täpsemaks.

Avafoto: Ronald Liive

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.