SMS-turundus kõlab nutitelefonide ajastul ehk suhteliselt vanamoeliselt. Siiski, telefonid on kõigil taskus ja enamasti sisse lülitatud ning tekstisõnumite funktsioon on moodsamatelgi nutitelefonidel, samas kui nii mõnigi inimene ei kavatsegi loobuda oma ustavast klahvidega mobiilist, millele trendikama kanali kaudu läkitatud teated kohale ei jõua

Seetõttu võib SMS olla osavalt kasutatuna, näiteks mõne veebisaidil pakutava internetipõhise teenusega kombineerituna, vägagi tõhus ja operatiivne lahendus.

Tekstisõnumi teel tõenäoliselt uut klienti leida ei õnnestu, sest eelnevalt peaks vastuvõtja siiski oma telefoninumbri andma. Massilise reklaami kanalina kasutamiseks on tekstisõnum liiga kulukas – maksta tuleb iga saadetud SMS-i pealt. Ka suhtuvad saajad SMS-idesse märksa isiklikumalt kui teistesse kanalitesse, mistõttu võib sobimatu sisuga sõnum paksu pahameelt tekitada.

Toetav tegevus

“Mina näen seda rohkem toetava tegevusena muude juurde, näiteks järelturunduses,” räägib internetiturunduse ja veebiarendusegategeleva Best 4U OÜ juhataja ning Veebimajutuse partner Kaido Toomingas. “See ei ole aga meil väga levinud.”

Päris palju tegelevad SMS-i teel oma kundedega suhtlemisega pangad. Sealt tulevad nii teated klientidele suunatud soodustustest näiteks kontserdipiletite ostmisel või sõnum, et kontole on tulnud ülekanne – või hoopis meeldetuletus, et korterilaenu tasumise kuupäeval oli konto tühjavõitu, tõenäoliselt koos hoiatusega: olgu raha olla, või muidu.

Sarnase lahenduse peal toimivad ka pakiautomaatide süsteemid, mis samuti tekstisõnumi läkitavad, kui pakk kohale on jõudnud. Aga ka näiteks erinevate sotsiaalvõrgustike ja e-postiteenuse pakkujate topeltautentimise süsteemid, mis saadavad mobiili peale kinnituskoodi, millega kasutaja saab end tundmatust arvutist või nutiseadmest sisse logida.

Mujal maailmas välja käidud ideed ulatuvad mööbliostjale hooldussoovituste saatmisest kuni sooduskupongide ja kõikvõimalike meeldetuletusteni, nagu näiteks kokkulepitud kohtumisaja teavitus.

SMS-turundus on Eestis madalseisus

Nelja aasta eest nentis Tartu Ülikoolis mobiilse turunduse teemal bakalaureusetööd kaitsnud Jana Jukina, et meie ettevõtete selle ala sõnumid ja kampaaniad on üpris sarnased – valdavalt sooduspakkumiste ja meeldetuletuste tarbeks. Kuid eks siin sõltuvad piirid vaid ettevõtja fantaasiast ja lahenduse tehnilistest piirangutest.

Samasuguseid lahendusi saaks näiteks oma kodulehele tekitada iga ettevõte. Teenusepakkujaid leiab internetis hulgaliselt, neist üks on SMSPM, mis tegutseb täielikult veebipõhiselt. Kasutaja saab API, millele ta saab programmeerida oma teenuste kihi. Juba varem olemasolevad telefonikontaktid saab sisestada suvalise failiga.

SMSPM-is tehnilise toega tegelev Anton Pjatkin tunnistab, et Eestis on teenus praegu suhtelises madalseisus.

“Enne on olnud paremad ajad,” ütleb ta. “Massilisi kampaaniaid on viimasel ajal vähem olnud.” Maailmas näitab SMS-turundus tema sõnul endiselt kasvu.

SMS-turunduse populaarsus sõltub palju ka hinnast, see omakorda aga sellest, mis hinnaga operaatorid oma võrku tekstisõnumeid vastu võtavad. Üks SMSPM-i kaudu saadetud tekstisõnum – teisi tasusid ettevõte ei võta – maksab praegu Eestis alates neljast sendist.

“Suhteliselt kallis siiski,” nendib Pjatkin.

Miks SMS-turundus ohtlik võib olla?

Rahvusvahelise suunitlusega äri puhul võib teenus märksa soodsam tulla, sest siinne taks on kordades kõrgem kui valdavas enamikus teistes riikides.

“Kui Eestis hakkad müüma, siis võid saata sõnumi kasvõi Albaaniasse,” märgib Toomingas.

Ohtlik on mobiilse turunduse juures see, et inimesed peavad telefoni isiklikuks seadmeks. Kui sotsiaalmeedias või mujal internetis ollakse harjunud reklaami nägema ka telefonis, siis tekstisõnumid on selgelt personaalsem ruum ja soovimatu sisuga SMS-idesse suhtumine võib olla päris negatiivne, nagu ka siis, kui sõnumeid liialt sageli tulema hakkab.

Sellega tasub kampaania planeerimisel kindlasti arvestada ja soovitatav on ka SMS-reklaamide puhul eelnevalt vastuvõtja nõusolekut küsida, näiteks ankeeti vastav linnuke teha.

Samas lubab see aga kokku panna ka sõnumi, millesse vastuvõtja suhtub isiklikumalt kui näiteks kirja postkastis ja mille ta ka tõenäolisemalt läbi loeb, mis on loomulikult tekstisõnumi kui turunduskanali selge eelis. Järelikult peaks turundaja püüdma ka oma sõnumit võimalikult isiklikuks muuta.

Avafoto: Scanpix