Kronoloogiliselt algas kõik sellest, kui küberkurjategijad hakkasid eelmise aasta septembrist alates otsima viisi, kuidas saada Tartu ettevõtte Asper Biogene’i süsteemidesse ligi.
Erinevatest ründeviisidest toimis üks, millega saadi kätte kõik kasutajanimed ja krüpteeritud paroolid. Süsteemi endasse pääseti 1. novembril ning andmete vargus leidis aset 3. ja 10. novembril. Lehis tegi avalikuks, et ettevõte pole pea kaks kuud pärast andmelekke toimumist suutnud AKI-le anda nimekirja kõigist inimestest, kelle andmed lekkisid.
Lehis kritiseeris Asper Biogene’i juhatuse liiget Hardi Tamme, kes tema sõnul ei saa andmekaitsest aru. Ühtlasi ei olnud ettevõttel sõlmitud haiglatega lepingud, kus oleks konkreetselt kirjas, kuidas geeniandmeid töödeldakse. AKI juhi sõnul peidab Tamm end teadmatuse taha väites ekslikult, et reegleid, mida ja kuidas oleks ettevõtte pidanud tegema, ei eksisteeri.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
