Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis ütles Digigeeniusele antud intervjuus, et trahvi tegemise võimalust plaanivad nad varasemaga võrreldes agaramalt kasutama hakata. AKI tööst üldiselt rääkides tõi ta välja, et inspektsioon on oma töö ümber mõtestanud ning plaanib nüüd keskenduda neile sektoritele, millega on alatihti murekohti. 

Ühtlasi rääkis ta ka viimase aja suurimatest GDPR-i rikkumistest. Kuigi kohus tühistas Eesti seni suurima GDPR-i trahvi, leidis AKI, et vaidlustab selle otsuse ning soovib kohtu järgmiselt astmelt hinnangut, kas Ida-Tallinna Keskhaiglale (ITK) määratud 200 000-eurone trahv oli õigustatud või mitte. 

Trahvi näeb ta terendamas ka geeniandmete lekke puhul, mis puudutab Tartu ettevõtet Asper Biogene. Lehis ütles, et trahv peab olema heidutav ning andma ühiskonnale ka teatava sõnumi. Ta märkis, et trahvi määrates ei saa AKI sõltuda sellest, kas ettevõte jääb ellu või mitte.