Eesti on Euroopas ühe asja pärast erandlik: igaühel on isikukood ning enamik toiminguid tehakse ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil digitaalselt. Euroopa Komisjon eesotsas Andrus Ansipiga on aastaid proovinud sama lahendust teha üleeuroopaliseks. Sellest oleks palju kasu, alustades inimeste mugavusest ja lõpetades turvalisusega.
Miks seda siis veel igas liikmesriigis pole? Ansipi sõnul on mõnes riigis taoline digiidentiteet lausa põhiseaduse järgi keelatud. «Paljudes riikides Euroopa Liidus peetakse inimesele numbri andmist räigeks inimese privaatsuse rikkumiseks,» põhjendab ta. «Riigid ja lahendused on väga erinevad.» Näiteks Ühendkuningriigis, mis pole küll enam EL-i liige, peetakse kliendi veearvet märksa usaldusväärsemaks kui digiallkirja.
Et neist probleemidest mööda minna, on Euroopa Komisjon välja pakkunud digikukru ehk Digital Identity Walleti idee. «Põhimõtteliselt kujuneb digiidentiteet nendest dokumentidest, mis sinna rahakotti pannakse: sünnitunnistus, abielutunnistus, isikutunnistus, pass, ülikooli lõpudiplom. Kokkuleppeliselt võib sinna igasuguseid asju panna,» selgitab Ansip.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
See lugu ilmus ajakirjas Digi nr 220, august 2023
Kõik selle ajakirja lood
