Plaani Huawei välja suitsetada panid kokku viis luureteavet jagavat riiki – USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia ja Uus-Meremaa – mullu juulis.

Otsese seadusandluse või lihtsalt hoiaku Huawei tõrjumiseks on võtnud teisedki, viimastel päevadel on selliseid teateid tulnud Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Poola minister ütles pärast ühe hiinlase spionaažikahtlusega vahi alla võtmist, et Huawei ärakeelamine tuleks otsustada kogu Euroopa Liidu ja NATO tasandil.

Firma ise eitab muidugi järjekindlalt igasuguseid turvariske.

Mis seos on hiinlastel ja 5G-l?

Kogu hiinlaste küberluuramise risk keerleb ümber 5G võrkude, mida praegu kogu maailm usinalt ehitab. Eestis on esimesed testvõrgud juba avatud, aga korraliku sammu mobiiliside viiendasse ajastusse astume me selle aasta jooksul.

Kas ja kuidas võiks Eesti 5G võrkudes turvariske maandada? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ütleb, et seos 5G-ga on tegelikult üsna meelevaldne.

“Võrkude ja teenuste turvalisus on juba täna reguleeritud. See ei ole 3G-põhine, ega 4G-põhine, ega 5G-põhine, ega ka seadmepõhine. Turvalisus on horisontaalne,” rõhutab Nirk. “Turvalisus ei ole seotud ühegi [mobiilside] põlvkonnaga, ühegi konkreetse tehnoloogiaga, ühegi seadmega.”

Kogu side- ja IT-maailmas on juba praegu väga palju nõudeid turvalisuse osas ja neid keeratakse kogu aeg juurde.

5G-d on praktikas teistest võrkudest väga raske eristada

Asja teine pool on see, et kui vaadata ühte moodsat mobiilsidevõrku, siis on seal üha raskem eristada 3/4/5G-d.

“Kui võtta meie viimase aja, näiteks 3-4-aastat vana tugijaam, siis saab selles tegelikult väga lihtsalt 5G tööle panna. Sisuliselt on vaja ainult panna masti üks uus 5G raadioseade ja teha jaamale tarkvarauuendus,” kirjeldab Ericsson Eesti müügijuht Urmas Ruuto.

Sideametnike sõnul tähendab see, et asjatu on keskenduda ühele konkreetsele jupile, mis teeb tugijaamast just 5G tugijaama. Omavahel on seotud nii raadiosidevõrk, ülekandevõrk kui tuumikvõrk. Piisab ahela kõige nõrgemast lülist, kust andmed võiks lekkida, mistõttu ei saa keskenduda ühele seadmele, vaid vaadata tuleb kogu tervikut.

Andmed liiguvad läbi Euroopa riikide

Asja muudab keerulisemaks Eestis veel see, et sidevõrgud pole riigisisesed. Mõne operaatori – näiteks Tele2 puhul – käib kogu Eesti mobiiltelefonide andmeside läbi Rootsi. Ka Elisa puhul on Soomes toimunud võrgurikke tagajärjel Eestis andmeside olnud häiritud.

See tähendab, et Euroopas ei saaks üks riik ühe tootja seadmeid keelates tegelikult muuta ega mõjutada seda, kas andmed liiguvad läbi potentsiaalselt ebaturvaliste võrkude.

Konkurent teeb Eestis väga häid müüginumbreid

Tuhanded telekomifirmad maailmas valmistuvad 5G võrkude ehitamiseks, aga suuri 5G tehnika tarnijaid võib lugeda ühe käe näppudel. Kui Hiinast pärit Huawei ja ZTE välistada, jäävad suurimateks võitjateks Soome Nokia ja Rootsi Ericsson.

See viimane on väga suures osas ka Eesti ettevõte. Urmas Ruuto sõnul on Ericsson Eesti sõlminud kümneid lepinguid, et siin tehtud 5G tehnikat maailma operaatoritele müüa.

Mullu tegi Ericssoni Tallinna üksus suuri müüginumbreid tänu just sellele, et müüs 5G seadmeid USA operaatoritele. USA ongi Ericssoni jaoks väga hea turg, kuna Huaweid seal ees pole ja telekomid investeerivad kõvasti 5G-sse.

Põhiline küsimus: kas on tõendeid 5G tehnika tagaustest?

MKMi sideosakonna juht Tõnu Nirk ütleb, et ühe firma seadmeid keelustada on keeruline. “Esiteks on meil juba ühtne tolliruum. Ettevõtja võib küsida, et miks võib seadmeid siis sisse tuua, kui neid kasutada ei või?

Huawei või mõne teise tootja keelustamine on täiesti realistlik juhul, kui rääkida näiteks riigi enda sidevõrkudest. Seal võib riigiasutus kehtestada mingid piirangud, kellelt tehnikat hangib.

Sama moodi võib mõni erafirma ise otsustada, et väldib selle tootja tehnikat ja täpselt nii ongi näiteks suur briti operaator teinud.

Keeruline on aga juhtum, kus riik keelab erafirmadel oma võrke ehitada teatud tehnikaga. “Siis peab tõendama ära, et see on ebaturvaline,” ütleb Nirk.

“Telekomifirma võib öelda, et “olgu, keelasite selle ära, aga nüüd peate mulle selle kinni maksma, sest ma pean ju oma võrgu ümber ehitama, kui teil on tõestus turvaprobleemide kohta!”,” toob Nirk näite, milliseid õiguslikud probleemid keelamisega avanema hakkavad.

Kas kuskil aga tõendid Huawei võrgu turvaprobleemide või tagauste kohta tõesti on, jääb veel teadmata.

Ometi ei välista Nirk, et keeld tuleb ja seda Brüsseli tasemel. “Brüssel tegeleb sellega, me oleme kaasatud, me osaleme ja jälgime arenguid. Ma ei välistaks midagi. Otsuse peab tegema kompleksselt.”

Täiendatud 19:15: lisatud pealkirja täpsustus, et Eesti üksi seda otsust teha ei saa.