Mõned nädalad pärast Apple’i suurt arendajatekonverentsi WWDC tegin ma midagi, mille mitte tegemist soovitavad kõik tehnoloogiaga seotud inimesed, sealhulgas ka Geeniuse toimetus. Ma paigaldasin iOS 11 beetaversiooni oma iPhone 7 telefonile, mis on minu ainus igapäevane ja ülimalt oluline seade. Teen sellega ju telefonikõnesid, teatud hetkedel päevast on see minu ainus võimalus kellegagi suhtlemiseks – ka hädaolukorras abi kutsumiseks.
Ja just seepärast ei tasuks alles arendusjärgus operatsioonisüsteemi oma seadmele paigaldada. Seade võib suvalisel hetkel hanguda, telefonikõnele vastates ei pruugi telefon sinuni ühtegi häält saata, mõne rakenduse sulgemine võib võtta aega pool minutit. Kõik need asjad on minuga nende mõne nädala jooksul juhtunud. Seega, ärge tehke seda, mida mina tegin ja ärge kasutage testimisjärgus tarkvara oma igapäevastel seadmetel.
Aga loomulikult ei kirjuta ma iOS 11 arvustust arvates, et see, mis minu telefonis on, ongi lõplik. Tegelikkuses on lõplikkusest asi kaugel – hulk iOS 11 uusi funktsioone on kättesaadavad arendajatele. Arendajad saavad asuda kasutama nüüd liitreaalsuse lahendusi oma äppides, kasutada masinõpet ning intelligentseid algoritme protsesside teostamiseks. Ühtegi sellist lahendust ega äppi veel AppStore’ist ei leia. Aga iga suurem tarkvarauuendus peaks pakkuma ka kasutajatele mõningaid mugavusparandusi, mida iOS 11 eriti ei tee.