Kolmandaks – andmekandjate kvaliteet. Kui SSD-s puuduvad liikuvad osad (välkmälu-põhine andmekandja), siis kõvaketas ehk HDD on mehhaaniline andmekandja, mis võib hooletu sülearvuti käsitlemise või ka aja tõttu viga saada. Andmekandjate usaldusväärsust võib kontrollida erinevate programmidega, kuid kõige populaarsem on CrystalDiskInfo, mis näitab andmekandja S.M.A.R.T. (Self-Monitoring, Analysis and Reporting Technology) staatust. SSD-de puhul võib vaadata kui palju on seadmele andmeid kirjutatud, mis on heaks näitajaks, kui aktiivselt on seda kasutatud. Igal SSD mudelil on olemas maksimaalne kirjutatud andmete maht, millal andmekandjad võivad hakata üles ütlema.

Neljandaks – arvuti puhtus, eriti seest. Kui sülearvutit pole ammu puhastatud, siis hakkavad ventilaatorid mitte ainult väga kõva häält tegema, vaid ka masina jõudlus võib langeda protsessori taktsageduse summutamise tõttu. Kasutatud arvuti peab sellisel juhul arvutipoodi puhastamiseks viima, mis kindlasti maksab, või siis iseseisvalt tolmust korda tegema ja termopastat vahetama, mis ei pruugi lihtne olla.

Viimaseks – aku. Seda ei ole nii lihtne kontrollida, kuid kaasaskantava masina puhul on aku kvaliteet tihtipeale väga oluline faktor. Hea ülevaate saamiseks peab Windows 10 operatsioonisüsteemis parema hiirenupuga vajutama Start-menüü peale, valima Command Prompt ehk Käsurida ning sinna sisse kirjutama powercfg /batteryreport. Tulemuseks salvestatakse kasutaja kataloogi fail nimega battery report.html. Selle sees leidub igasugust informatsiooni arvuti aku kohta. Selle hetkest kvaliteeti on võimalik välja selgitada lõigust Battery Life Estimates, kus näidatakse, kui kaua sülearvuti viimati töötas aku peal ning kui kaua oli see aku esialgu mõeldud töötama.