Teadus ja tulevik

Inglismaal osatakse hinnata tehnikaülikooli teadlaste panust IT-s, robootikas ning tööstus 4.0 arendustes

Rubriiki toetab

Ole tulevikuks valmis!
Võta vastu #AIväljakutse
Registreeru kohe!

Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning TTÜ rektor Jaak Aaviksoo kohtusid märtsi lõpus Londonis Suurbritannia akadeemiliste ringkondade ja Eesti tudengitega.

Põhjalikult tutvuti Imperial College’i laboritega: Dyson Robotics Lab, Manufacturing Futures Lab, Data Science Institute, külastustele järgnes arutelu koostööst tööstus 4.0 osas.

Dysoni robootika laboris tutvustas professor Andrew Davison, kuidas töötatakse välja uue põlvkonna koduroboteid ning kasutatakse tehisintellekti robotite kiireks õpetamiseks. Andmeteaduse instituudis andis dr David Birch ülevaate andmevaatluskeskusest, kus uuritakse plokiahelate ja suurandmete analüüsimise võimalusi.

Tulevikutehnoloogiate laboris tutvustati metalli 3D-printimise rakendusi meditsiinirobootikas – dr Jonathan Jeffersi arendatav laser- ja 3D-printimistehnoloogia võimaldavad tema uurimisgrupil luua personaliseeritud põlveliigese asendusi.

Eesti pole vaid IT-riik

President Kersti Kaljulaid rõhutas külastusele järgneval sõnavõtul, et Eesti pole edukas mitte üksnes IT, vaid laiemalt ka tööstus 4.0 ja tehisintellekti valdkondades. Rektor Jaak Aaviksoo tõi oma sõnavõtus välja Eesti rolli teerajajana 1990-ndatel, et ühendada 659 Eesti kooli internetti. “Mõned ütlevad, et Eesti on väike riik – see pole tõsi – me oleme väga väike riik. Kuid mõnikord võime teha suuri asju,” kinnitas rektor Aaviksoo.

Imperial College’i teadusprorektor Nick Jennings tõi esile Eesti edu tarkvõrgu arendamisel ja nägi seda olulise koostöökohana lisaks IT, robootika ja 3D printimise valdkondades.

Imperial College’i külastus oli ajendatud TTÜ pikaajalisest koostööst ABB-ga, sügava mulje jättis ABB ja Imperial College’i minitehas, milles läbi seitsme korruse ulatuva seadme püstitamise maksumus oli 10 miljonit eurot ning ABB osa sellest oli ligi 10%.

Mida teha minitehases?

Minitehases mängitakse läbi tootmisprotsessi juhtimise võimalikke ohuolukordi keskendudes süsteemist CO2 kinnipüüdmisele. Nii jõutakse väljaõppes selleni, et tudengid suudavad nii juhtimiskeskuses digitaalselt kuvatava info põhjal kui reaalselt minitehases süsteemi kontrollides määrata, millises kontrolleris või anduris on viga või millist protsessi parameetrit tuleks muuta. Labori loomise eesmärgiks oli ennekõike tipptasemel teadusmaine loomine, mis meelitaks õppima tudengeid kogu maailmast.

Eesti delegatsiooni kuulusid TTÜ rektor Jaak Aaviksoo, teadusprorektor Renno Veinthal, professor Tauno Otto, arukate süsteemide keskuse juht Eduard Petlenkov, doktorantide esindaja Vladimir Kuts, Robotiklubi juht Maarjo Mass, ja tudengivormeli FS Team Tallinn juhendaja Indrek Petjärv, samuti IMECC juht Jüri Riives.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.