Teadus ja tulevik

Robotid võtavad meie töökohad ära: kas juba lähituleviku kurb reaalsus või hirmujutt?

Rubriiki toetab

TalTechi virtuaaltuurile?

Alusta siit!

Robotite tulekust ja uuest tööstusrevolutsioonist on räägitud juba aastaid ning kõik märgid viitavad üha enam sinna poole, et juba lähitulevikus võib senine töökord drastiliselt muutuda.

John Naughton: robotid on kindlalt tulemas ja muudavad maailma veelgi ebavõrdsemaks

Hiljuti avaldati Guardianis iiri akadeemiku John Naughtoni arvamuslugu, kus emeriitprofessor arutles automatiseerimise tegeliku mõju ja sellest tulenevate ühiskonnamuutuste üle.

Nimelt kirjutab Naughton, tuginedes hiljutisele Oxfrod Economicsi uuringule, et meid ees ootav Automatiseerimine 2.0 mõjutab tööjaotust väga ebavõrdselt. Enim mõjutab töökohtade kaotamine robotite tõttu just madala sissetulekutega regioone ning seda mitte globaalselt, vaid ka riigisiseselt.

Keskmiselt kaotab iga robot 1,6 töökohta, kuid madalama sissetulekuga alades 2,2 ning parema elatustasemega piirkondades vaid 1,3 töökohta. See aga süvendab juba olemasolevat finantsilist ebavõrdsust. Ebavõrdsust süvendavad Naughtoni sõnul ka digitaalne tehnoloogia üleüldiselt. Võrdluseks tõi ta Volkswageni 656 000 töötajaga ning Facebooki 33 587 töötajaga (2018 andmed). Samuti on tema sõnul probleemiks asjaolu, et tehnoloogiafirmad ei maksa oma hiigelkasumite pealt makse.

Kui arenenud on automatiseerimise vallas Eesti ning mida võib meile tulevik tuua?

Uurisime Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) vanemteaduri Raivo Selli käest, kuidas on lood automatiseerimisega Eestis ning mida võib meile tuua juba lähitulevik.

Millised on need ametid, mida juba lähema 10-15 aasta jooksul võib hakata tegema robot/AI?
Kõige suuremad muutused ja mõju on tõenäoliselt transpordisektoris, kus isejuhtivad sõidukid hakkavad asendama bussi- ja kaugsõidu veokijuhte. Samuti linnatransport ja raudtee. Seega autojuhi amet ei ole praegu kõige perspektiivikam valik tänapäeva noortele. Tootmises on palju võimalik robotiseerida käsitöö arvelt, kus Eesti on ikka pigem madala robotiseerimisega riik. AI baasil loodavad robotagendid hakkavad aitama insenere senisest keerukamal tasemel, näiteks pakuvad tootearenduse protsessis ise pool-valmis lahendusi, mis arvestavad kõiki projekteerimise nõudeid. Halvemad näited, mis juba osaliselt toimivad on robotreklaamijad (robottelefonikõned on USAs suur probleem), (pool-tõdede) uudiste loojad ja keerukad küberrünnakud, kus pole selge, kes ründab ja miks.

Kuidas on Eestis lood automatiseerimisega: kas meie tööstusettevõtted on pigem tehnoloogilises arengus eesrinnas või jõuavad uuendused siia teatud viitega?
Eesti on tööstuse automatiseerimise ja robotiseerimise osas kahjuks järelsörkija. Tootmise efektiivsus ja automatiseerimise tase on pigem madal. Võrreldes muude digitehnoloogiliste näitajatega, mis on maailmas esirinnas, on just tööstuse digitaliseerimine see valdkond, mis vajab oluliselt parandamist. See on ka üks põhjus, miks TalTechis on uued erialad fokuseeritud ka robotiseerimisele. Näiteks Tootearendus ja robootika. Peamine põhjus Eesti tööstuse madalas robotiseerimise tasemes on algse investeeringu suurus, mis väiksematele firmadele ei ole jõukohane, või ei raatsita seda teha. Lahenduseks on tihedam koostöö teadusasutuste ja tehnoloogiakeskustega, et leida just Eesti ettevõtetele sobivad ja paindlikud robotiseerimise lahendused.

Kui tulevikus jääb suur hulk inimesi tööta, siis mida see tähendab meie ühiskonnakorraldusele ja majandusele? 
Töökohtade transformeerumine toimub pidevalt ja mõningate murranguliste tehnoloogiliste arengute korral natuke järsemalt ja kiiremalt. See on paratamatu ja teatud töökohad kaovad ning uued tulevad asemele. Kindlasti ei jää suur hulk inimesi tööta, sest Eestis on pigem tööjõu puudus ja kui tööealine inimene vähegi soovib, on uue ameti õppimine ning enese täiendamine igati soodustatud. Eesti inimesed on selles suhtes paindlikud ja ei arvagi, et kord koolis õpitud amet ja esimene töökoht on kogu professionaalse elu lõplik lahendus (nii nagu see tihti Aasia suurettevõtete puhul siiani toimub).

Eesti ühiskonnale ja majandusele on ainuvõimalik lahendus paindlik ja oskusteabel põhinev tööjõud, kus tööjõu vajadus pidevalt kasvab. Lihttööde jaoks ei ole meil mõistlik inimresurssi raisata, selle töö peavad niikuinii robotid ära tegema. AI baasil toimetavad robotagendid on inimestele pigem abilised ja muudavad koos robotitega tootmise efektiivsemaks ja automatiseerivad tootearendusprotsessi.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.