Teadus ja tulevik

TTÜ loob isejuhtivate laevade arenduseks mudelit

Rubriiki toetab

Tule linnakupeole!
13. september 2019
Uuri lähemalt!

Peaaegu aasta on Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) väikelaevaehituse kompetentsikeskus töötanud isejuhtiva laeva arenduseks vajaliku mudeli kallal. Projekti arendatakse koostöös Eesti juhtiv mereinseneeria büroo MEC Insenerilahendused OÜ-ga.

TTÜ ja MECi koostöös arendatav mudel avab tee universaalsele autonoomsele platvormile, millega saavad väikelaevaehitajad luua erinevaid autonoomseid laevu.

Laeva hakatakse avaveel katsetama sel aastal

Projekti raames luuakse TTÜ Meremajanduse keskussesse Kuressaares võimekus isejuhtivate süsteemidega katsete läbiviimiseks. Meremajanduse keskuse laboratooriumite juhataja Tarmo Sahki sõnul ei ole nad isejuhtiva alusega esimesed maailmas, kuid seniste lahenduste osas on autonoomsus üsna piiratud.

“Maailmas on juba täitsa olemas töötavaid lahendusi ja veesõidukeid, mida kommertsvõrgus müüakse (nt ASV global). Eks olenevalt tootjast on ka need alused erinevad, kuigi enamjaolt on siiski tegu lahendusega, kus veesõidukit juhitakse kaldalt ja autonoomsuse aste on siiski võrdlemisi väike,” ütles Sahk.

Isejuhtiva laeva kallal käib töö juba praegu ning avaveel hakatakse seda katsetama juba sel aastal. Prototüüp tahetakse valmis saada paari aasta jooksul.

“Väikelaevaehituse kompetentsikeskus teeb oma esimesed katsetused avaveel ära selle aasta jooksul, kus siis katsetame oma testide läbiviimise tarkvara ja andureid. MEC Insenerilahendused OÜ hakkab oma edasiarendatud tarkvara ning süsteeme katsetama tõenäoliselt järgmisel või ülejärgmisel aastal,” lisas ta.

Iselaevale peab õpetama kõhutunnet

Sahki väitel on kõige suuremaks väljakutseks autonoomsuse ja piisava situatsiooniteadlikkuse saavutamine.

“Väikelaevaehituse Kompetentsikeskuse osa antud projektis on iselaeva platvormi abil välja töötada manööverduskatsete metoodika, mis iseenesest ei nõua suurt situatsiooniteadlikkuse taset, kuna katsed viiakse läbi rahulikes oludes ja sileda veega. Alus peab suutma läbida kindlaid vahemaid, saavutama kindlaid kiiruseid ning sooritama teatud ette programmeeritud manöövreid,” selgitas Sahk.

Koostööpartneri poolt edasi arendatav süsteem peab aga laboratooriumite juhataja kohaselt hakkama saama ka tormisel merel, kus olud võivad väga kiiresti muutuda.

“Asjad, mida kogenud kapten teeb kõhutunde järgi, on vaja selgeks õpetada ka tarkvarale, et laev tervena pinnal püsiks,” ütleb ta lõpetuseks.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.