Energiakaskaadide näol on tegemist tehnilise lahendusega, mis seob omavahel erineva
temperatuuritasemega kaugküttevõrgud. Näiteks harilikult on kaugküttevõrkudes pealevoolu
temperatuur 80-100°C, olenevalt kaugküttevõrgu suurusest ja hoonete temperatuurivajadusest.
Tagasivoolu temperatuur jääb talvel vahemikku 50-60°C ja suvisel perioodil vahemikku 40-
50°C.
Tavalise kaugküttevõrgu puhul, kus energiakaskaade ei kasutata, voolab see tagasivoolu vesi
uuesti katlamajja või koostootmisjaama, et saada uuesti üles soojendatud ning minna uuele
ringile.
Tänapäevased, kõrgema energiatõhususega majad, kus kasutatakse ruumide kütmiseks
moodsamaid lahendusi, näiteks põrandakütet, saavad kasutada kütmiseks palju madalama
temperatuuriga soojuskandjat. Näiteks sobiks neile hästi pealevoolu temperatuuriks 55-60°C. Kui selliseid energiatõhusaid, madalatemperatuurilise küttesüsteemiga maju on palju, on võimalik moodustada neist terve madalatemperatuuriline kaugküttepiirkond.
Need arengud teevad võimalikuks energiakaskaadide lahenduse, kus uuematest hoonetest koosnev madalatemperatuuriline kaugküttepiirkond kasutab ära suurema kaugküttevõrgu tagasivoolu vee soojust.
Ehk siis lihtsamalt öeldes, vesi mis on andnud oma soojuse ära suurde kaugküttevõrku ning on temperatuuril ligikaudu 55°C juhitakse spetsiaalse ühenduse abil väiksemasse, madalatemperatuurilisse kaugküttevõrku, kus see annab sooja veel ka sealsetele hoonetele, enne kui suundub tagasi katlamajja, et minna uuele ringile.
Plussid ja miinused
Professor Anna Volkova koos oma uurimisrühmaga on seda tehnilist lahendust põhjalikult uurinud ning tulemused on avaldatud mainekas teadusajakirjas Energy artiklis pealkirjaga “Energy cascade connection of a low-temperature district heating network to the return line of a high-temperature district heating network”.