Teadus ja tulevik

Vetikad on tulevikumaterjal: neist saab nii plasti, energiat, väetist kui puhast vett

Vetikate tootmine Wageningenis Hollandis (c) Foto: Shutterstock
Vetikate tootmine Wageningenis HollandisFoto: Shutterstock

Rubriiki toetab

  • TalTechi Arengufond kutsub:
  • toeta Ukraina tudengite õpet.
  • Anneta siin!

Vetikatest tehakse salatit ja marmelaadi, seda paljud teavad. Aga et sellest ürgsest ainuraksest taimest on saamas tulevikulahendus nii energia, plasti, kosmeetika kui mitmete teiste kemikaalidele ja naftale toetuvate toodete valmistamiseks, ei ole teab kui laialt teada. Kasutusalasid on vetikatel veel hulgaliselt, olgu selleks väetised, loomasööt või ravimitööstus.

Meeldetuletuseks: vetikad on fotosünteesi abil süsihappegaasist ja vees leiduvatest toitainetest toituvad ainuraksed eluvormid, mis suudavad kiiresti paljuneda ja nii biomassi kasvatada. Neid on nii mikromõõtudes kui ka märksa suuremate organismidena kasvavaid. Näiteks ka mereadru on vetikas.

Iseenesest võib vetikate kasutamine inimvajadusteks samuti süsihappegaasi toota, eriti näiteks selle kütteainena põletamisel, kuid nafta või maagaasiga võrreldes on siin üks oluline erinevus. Nimelt paiskuvad kahe viimatinimetatu põletamisel atmosfääri aina suuremaid koguseid süsinikku, mis varem olid ladustunud maa alla. Vetikad seevastu võtavad endale vajaliku süsiniku atmosfääris juba ringlevast süsihappegaasist ja pärast lagunedes atmosfääri seda tagasi lastes süsiniku hulk atmosfääris ei suurene.

Vetikakasvatust kaasprodukt: reoveest saab puhas vesi

Oluline vahe on ka selles, et kõiksugu biokütuste, -plastide ja teiste ökotoodete puhul läheb tootmises reeglina vaja suurt hulka piisavalt puhast magevett, mis on maailmas muutumas aina raskemini kättesaadavaks. Vetikaid on võimalik kasvatada aga ka merevees ja isegi reostunud vees.

Sealjuures on vetikaid võimalik kasutada hoopis vee puhastamiseks. Õigupoolest pärinebki see avastus USA inseneride Eric Lannani ja Jeff Lodge’i töö tulemusest. Nimelt otsisid nad viisi, kuidas vetikaid kiiresti suuremas koguses kasvatada ja võtsidki selleks kasutusele reovee. Selgus aga, et vetikad panid reoveest nahka kõik seda reostanud ained. Tulemus oli väga paljutõotav: suur hulk vetikaid, mida kütuse, bioplasti või muu materjalina kasutusele võtta, ja puhas vesi, mille sai otse loodusesse tagasi juhtida.

Euroopa Liit on vetikate kasutusvõimaluste jaoks loonud eraldi teadusuuringute rahastamisprojketi. 2018. aastal töötas selles vallas näiteks 14 000 inimest ja summa, mis kulub vetikatega seotud teadustööle, varustuse tootmisele ja laiemale tootmistööle ulatus siis pea 1,7 miljardi euroni!

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.