“E-residentsuse projekt teenib terve Eesti ühiskonna huve,” ütles Vatter. “Lisaks sellele, et e-residentide poolt loodud ettevõtted rikastavad ja elavdavad kohalikku majandust, aitab neist laekuv otsene ja kaudne maksutulu tõsta Eesti inimeste elukvaliteeti ning luua uusi töökohti.”

Maksutulu suurenemist on vedanud e-residentide poolt loodud ettevõtete hulga kasv. Veebruarist maini asutasid e-residendid 123 uut Eestis makse tasuvat ettevõtet. Suurima panuse andsid programmeerimis- ja konsultatsiooniteenused IT-vallas. Mainitud perioodil loodi selles valdkonnas 43 uut Eesti ettevõtet.

Vatteri sõnul on e-residentide huvi IT-sektoris tegutsemise vastu olnud suur programmi algusest.

“Näeme infotehnoloogia spetsialiste väga olulise sihtgrupina,” rääkis Vatter. “Nende jaoks loob e-residentsuse programm tohutut väärtust, pakkudes globaalsel turul tegutsejatele võimalust juhtida oma ettevõtet sõltumata asukohast.”

Kuigi IT-sektoris tegutsemine on e-residentidest ettevõtjate seas populaarseim, on firmasid loodud ka näiteks veonduse, laonduse, põllu- ja metsamajanduse, veevarustuse, tervishoiu, hariduse ja töötleva tööstuse valdkonda.

Veebruarist maini laekus e-residentide loodud firmadelt maksudena 2,8 miljonit eurot. Suurima panuse on sellesse andnud info ja side sektor (647 602 eurot ehk 23%), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (538 847 eurot ehk 19%) ning finants- ja kindlustusalane tegevus (359 699 eurot ehk 13%), moodustades 55% kõigist sektoritest laekunud e-residentide maksutuludest.

Võrreldes eelmise aasta algusega on keskmine maksutulu ettevõtte kohta kasvanud kolmandiku võrra ja jõudnud tänaseks 15 228 euroni.

Maksutulu suurenemine on seotud ka e-residentide loodud ettevõtetes töötavate inimeste arvu kasvuga, mis on selle aasta veebruarist maini suurenenud 167 inimese võrra.

Töötajate arvu kasv on olnud suurim haldus- ja abitegevuste sektoris, kuhu on 2019. aasta jaanuarist maini võetud täiendavalt tööle 70 inimest.

“E-residentide ettevõtted loovad uusi töökohti ka Eesti inimestele, eriti olukorras, kui otsitakse kohalikku ekspertiisi, mille järgi ilmneb vajadus kõige sagedamini äri toomisel või laienemisel Eestisse,” rääkis Vatter