“Töörühm praegu kõigis neis küsimustes, mis puudutasid kontrollitavust ei võtnud ühtegi seisukohta, et tuleks midagi muuta. Otsustasi lihtsalt, et tuleks arutada. Aga ühtegi arhitektuurilist muudatust, mis viiks süsteemi kontrollitavuse nõuetega vastavusse. Seetõttu on raport minu jaoks läbikukkumine,” lisas ta.
Põder tõi välja mitmeid töörühmas arutatud punkte, mis tema sõnul ilmestavad, et kontrollitavuse küsimust arutati töörühmas väga palju, kuid samas ei lahendatud seda ära.
“Võib-olla on diagnoos see, et kui seda küsimust ei lahendata on Eesti e-valimised, mida vaadatakse kõrvalt aga miks me seda teeme ja miks me sellega nõus oleme ei saada aru. Kas eestlased on sellega ise rahul on eestlaste enda küsimus aga kas e-valimised vastavad maailmas arusaadavatele demokraatlikuse ja vaadeldavuse nõuetele on ikkagi küsimus.”
Hoolimata kriitikast töörühma lõppraporti osas on Põder üldises mõttes töörühmaga rahul kuna enne selle moodustamist ei oldud midagi sellist korraldatud, mis kaasaksid kriitikuid ja sõltumaid huvigruppe.
Põderi hinnangul on tore, et raportist tulenevalt tekib e-valimiste üle arutelu ajal, mil valimised ei ole parasjagu käimas. Tema hinnangul on debatt hea, kui see on informeeritud ja pädev ning tugineb ekspertide koostatud materjalidele.
Kuna Põder ei nõustu töörühma tulemusega plaanib ta lähiajal koostada oma raporti, millesse soovib kaasata kolleege välismaalt. Kolleegide all mõtleb ta e-valimiste aktiviste Saksamaalt, Hollandist ja Šveitsist, kuid eelkõige mitte piraadiparteide esindajaid. Millal Põderi raport valmib ei oska ta veel öelda.
“Soovin koostada indeksi, mille alusel hinnata e-valimiste süsteeme. Tulemus võiks olla see, et tekib tabel nõuetest e-valimistele ja edenemisriba, kas punktid on täidetud, osaliselt täidetud, tagasilükatud, arutamata, avalikult testitud, häkkerid on häkkinud.”