Uudis

Eesti pangas hakkas tööle virtuaalrobot, mis kasutab arvutit nagu inimene

SEB panga peakontor Tallinnas. Foto on illustratiivneFoto: Scanpix/PM/Liis Treimann

SEB pank on valmis saanud virtuaalroboti, mis aitab teha töötajate rutiinset tööd, vaadates läbi klientide saadetud taotlusi.

Tegemist on virtuaalrobotiga ehk programmiga, mis viib läbi tegevusi, mille juures pole vaja võtta vastu otsuseid ega andmeid sisuliselt analüüsida. Näiteks võtab süsteem kliendi saadetud avalduselt info, kannab seal leiduvad andmed panga süsteemidesse ning saadab kliendile vastuse, et tema taotlus on vastu võetud ning sellega tegeletakse.

Huvitav on siinjuures see, et robot ei tegutse “süsteemi tagatubades”, vaid simuleerib arvutis reaalselt hiirega ning klaviatuuril tehtavaid vajutusi, justkui inimesest töötaja. Seega võib arvutiekraanilt, kus robot tegutseb, reaalselt jälgida, millistes programmides ning akendes virtuaaltöötaja parasjagu askeldab.

Ehkki laias laastus töötab robot ette antud käitumismustri ning järjekorra alusel, on süsteem õppimisvõimeline, kui täna suudab robot andmeid lugeda vaid kindla vormi järgi täidetud taotlustelt, siis robotile vajaliku korrapära selgeks tegemisel on ta võimeline lugema ning osaliselt aru saama ka vabas vormis avaldustest, ütles esimese roboti põhiarendaja Merli Siska.

Inimest jäljendav robot saab ligi igale süsteemile

Virtuaalrobot on SEB Eestis hetkel protsesside efektiivsemaks muutmiseks ning tühja töö vähendamiseks, ühegi päristöötaja töötunde süsteem praegu kaotama ei ole hakanud.

Samas on aga protsesse, kus säärast tehnoloogiat kasutada saaks, panganduses rohkelt, kuna tabelitest andmete välja lugemist ning õigesse süsteemi kandmist, või PDF-failidest info liigutamist mõnda panga süsteemi, tuleb ette üsnagi palju.

Just mitmete süsteemide vahel liikumise võimalus ongi roboti juures eriline – kui ühest Exceli failist teise info liigutamiseks võiks väga efektiivselt kasutada ka macrosid, siis näiteks panga erilahendustesse Excel infot laadida ei oska.

Robot, kes simuleerib inimesest kasutaja tegevust, on võimeline aga erinevatesse süsteemidesse sisse logima, otsima sealt üles vajaliku info ning paigutama selle mõnda teise süsteemi.

Kuna robot on omasuguste seas SEB Eesti kontoris esimene, kulus tema loomiseks vajalike teadmiste kogumiseks ja roboti arendamiseks ligi aasta. Samas võib oskuste olemasolu juures saada töötava roboti valmis vaid kahe kuuga.

SEB Balti robootikajuht Kairit Merman rääkis, et isetehtud robot on kohati just kasulikum, kuna pisikeste, rutiinsete tööde automatiseerimiseks suurt IT-arendust oodata pole otstarbekas ning efektiivsem on uue korduva ülesande tekkides ise robot valmis meisterdada.

SEB robot.

Inimeste roll ongi robotit kontrollida ja tegeleda erandlike olukordadega. Robot ei pruugi olla teadlik näiteks kasutajaliideses toimunud muudatustest ning kui mõni nupp liigutatakse teise kohta, ei tea robot sellele enam vajutada ning väljastab veateate. Sama võib juhtuda ka siis, kui robotkasutajal puuduvad panga süsteemides vajalikud õigused. Just need on peamised probleemid, millega roboti loojatel on seni tulnud rinda pista.

Tulevikus võib klienditeenindajaks olla robot

Kui täna piirdub robot enamjaolt andmesisestusega ning kliendile teatamisega, et tema avaldusega tegeletakse, on Siska sõnul võimalik tulevikus robotile anda veidi suurem osa kliendisuhtlusest. Nimelt võib robot peale kirja saatmist jääda ootama kliendi vastust, millest ta vajaliku info välja oskab lugeda ning hiljem selle põhjal vastavalt edasi tegutseda.

Ehkki Eestis on robot omasuguste seas esimene, toimetab neid firma peakontoris Rootsis juba üle 40.

Märksõnad: , ,

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses