Eestit tabanud DDoS häiris küll mõnevõrra veebilehtede külastatavust, kuid ei omanud tõsisemat mõju. Rünnaku eel ning selle toimumise järel on toimusele kättesaadava info kohaselt riigi infosüsteemi amet (RIA) tõhustanud riigivõrgus olevat DDoS kaitset ning rakendanud olulisemate ja märgilisemate veebilehtede puhul kolmandate osapoolte müüdavaid DDoS kaitse vahendeid.
Tagatipuks sellele eraldas valitsus RIAle värskelt seitse miljonit eurot, mida ameti pressiesindaja kinnitusel on samuti plaanis DDoS rünnete kaitseks kasutada.
“Kindlasti on meil plaanis võtta riigis laialdasemalt kasutusele lahendused, mis kaitsevad praeguste ummistusrünnakute eest, samuti rakendada teisi tööriistu, millega suurendada teenuste ja riigi veebilehtede kaitset erinevate rünnakute eest,” ütles RIA esindaja Seiko Kuik.
Kuik tõdes, et turvalisuse tõstmise eesmärgil on senisest rohkem ja süstemaatilisemalt vaja tegeleda testimise ehk võimalike turvanõrkuste avastamiste ja haavatavuste parandamisega, plaanis on luua ka küberekspertide reserv.
Tšehhi osas on rühmitus, mille nime Geenius ei selles ega edaspidistes artiklites ei maini, öelnud välja, et ründed lõppevad koheselt, mil nendeni jõuab Tšehhi presidendi Miloš Zemani salvestatud videopöördumine.
NATO keskuse ja küberväejuhatuse hoonekompleksi seinale rühmituse nimel tehtud graffitit uurib endiselt politsei- ja piirivalveamet (PPA). Ida-Harju jaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater ütles, et PPA on kontrollinud enamus kaamerate salvestisi.
“Sodimine toimus eelmise nädala ööl vastu neljapäeva, 21. aprillil ajavahemikus 02.35 kuni 03.11. Samuti oleme tuvastamas inimesi, kes sodisid müüri,” lisas Toater.
