Faktid, mida me teame

Lihtsustatult öeldes nõuab artikkel 11, et reprodutseerides uudislingi juures rohkem kui “üksikut sõna või väga lühikest lõiku”, on vaja litsentsi.

Kuidas seda täpselt tõlgendada on jäänud segaseks. Google on meile näidanud, millised pärast direktiivi jõustumist nende otsingutulemused välja näha võiksid.

See kõik ei kehtiks eraisikutele, vaid üksnes suurtele veebiplatvormidele ja -teenustele ning uudisteagregaatoritele. Seega oleks ka edaspidi võimalik postitada uudislinke sotsiaalmeediasse koos lõikudega viidatud loost.

Artikkel 13 aga nõuab, et kommertssaidid ja -äpid, kus kasutajad saavad enda sisu üles laadida, peavad ennetavalt välistada seda, et keegi ei laadiks üles autoriõigustega kaitstud materjali. See tähendaks kõigile sellistele teenustele üleslaadimisfiltrit, nagu näiteks on YouTube’il praegu.

See kehtib teenusepakkujatele, kes on tegutsenud Euroopa Liidus vähem kui kolm aastat, selle aastakäive on väiksem kui 10 miljonit eurot ja millel on vähem kui viis miljonit igakuist unikaalset kasutajat.

Väiksemad teenused peavad andma endast parima, et sisu et autoriõigustega kaitstud sisu ei laetaks üles. Juhul kui see on aga toimunud ja autoriõiguste valdaja sellest neid informeerib, siis peab teenusepakkuja tagama, et sisu võimalikult kiiresti eemaldataks.

Kuidas see sind reaalselt mõjutama hakkab?

Seda on veel vara öelda ja me saame ainult spekuleerida. Lingimaksu kohta on Google öelnud, et kui lingi juures pole konteksti, siis langeb liiklus nende otsingumootorist uudistesaitidele 45% ja see on meediamajadele kahjulik, kuigi idees peaks see lingimaks just teenima meediaettevõtete huve.

Suuremad probleemid aga tekivad ilmselt üleslaadimisfiltriga. Suured saidid nagu YouTube ja Facebook kasutavad seda juba praegu ning nendega on olnud palju probleeme, kus süsteemi kuritarvitatakse.

See aga tähendab, et üleslaadimisfilter jõuaks veel rohkematesse teenustesse ja seda võidakse seadistada agressiivsemaks, mis väiksemagi kahtluse korral ei luba sisu üles laadida.

Üheks näiteks on see, et YouTube’is tegeletakse aktiivselt väljapressimisega. Kanaleid ähvardatakse anonüümselt, et kui nad ei maksa, siis esitatakse nende vastu autoriõiguste kaebus, millele võib järgneda kanali või video automaatne sulgemine.

Isegi kui kanali omanik suudab hiljem oma süütust tõestada (jah, see käib niipidi, mitte vastupidi), siis võib see aega võtta kuid ja kahju on selle aja jooksul juba tehtud. Selliseid väljapressimisskeemid võivad hakata rohkem levima.

Väiksemad teenuspakkujad küll üleslaadimisfiltrist pääsevad, kuidas segaseks jääb ikkagi see, mida kokkuvõttes tähendab neile see, et nad peavad andma endast parima, et vältida autoriõigusteta sisu üleslaadimist. Mitmete teenuste puhul võib olla lihtsama vastupanu teeks see, et üleslaadimist kui sellist ei lubata või piiratakse.

Kuna direktiivid jätavad üsna palju tõlgendamisruumi, siis on ilmselt oodata hulgaliselt kohtuvaidlusi, mis panevad direktiivi rakendused paika.