Nüüd tuleb välja, et kõige rohkem on privaatsuse töölaua nime kandva lehekülje kaudu oma andmeid uurinud mitte Euroopa riikide elanikud, vaid ameeriklased.

Need uued andmekaitsereeglid ja küsimus, kuidas need piiravad innovatsiooni või uute äriideede loomist, olid üheks teemaks sel nädalal Dublinis Iiri valitsuse korraldatud Data Summitil.

Muidugi olid kohal Facebook, Google ja Microsoft, sest Iirimaa on maailma suurimate tehnoloogiafirmade toetuspunkt Euroopas.

Internetireklaami tüliküsimus

Ent GDPRi vastuvõtmise järel pole kaugeltki konfliktid internetis liikuvate andmete üle vaibunud, pigem vastupidi. Ja põhiprobleem on internetireklaamis, ütles konverentsil Johnny Ryan ühest viimase aja kõige huvitavamast internetiettevõttest Brave.

“Meile kõigile meeldib sõita nafatasaadustel töötavate autodega. Need on odavad, töökindlad ja levinud. Autotootjatele meeldib neid müüa. Aga see asi ei saanud jätkuda, regulaator pidi olema justkui täiskasvanu ja käe ette panema ja ütlema, sellised autod saastavad planeeti ja te peate arendama puhtamaid autosid,” tõi Ryan näite autotööstusest.

“Sama seis on internetireklaamiga. Meediamajadel ja kirjastajatel ja reklaamiagentuuridel on toimiv ärimudel, inimesed ei viitsi interneti sisu eest maksta ja on leppinud jälgimise ja reklaamidega. Aga lõpuks peab see lõppema,” ütles Ryan.

Küsimus on nn kolmanda osapoole küpsistes. Külastades mõnda veebisaiti, jõuavad andmed selle külastuse kohta veebisaidi enda omaniku asemel hoopis mitmete, isegi kümnete reklaamivõrgustikeni, kes siis neid andmeid agregeerivad ja edasi müüvad.

Ryani ettevõte Brave arendab internetibrauserit, milles on sisse-ehitatud selliste küpsiste keeld. Lisaks on aga võimalus soovi korral firma enda žetoonide ehk tokenitega veebisaitide loojaid, blogijaid, juutuubereid või keda iganes premeerida – see peaks asendama jälgimispõhise internetireklaami käibe. Brave’il on üle kolme miljoni kasutaja.

Uus regulatsioon on tühjaks visinenud

Kuigi just nende küpsiste probleemiga peaks tegelema GDPRi järel uus suur reform Euroopas, e-privaatsuse direktiiv, ei valitsenud Dublini tippkohtumisel selle teokssaamise osas suuri ootusi.

Algupäraselt oli mõte e-privaatsuse direktiiviga sellist kolmanda osapoole küpsiste kasutamist oluliselt piirata. Eelnõud europarlamendis vedanud Marju Lauristini sõnul võeti suuniseks teenusepakkuja ja inimese vahele dialoog luua, nii et tavalist kasutajat ei sunnitaks automaatselt oma andmeid ära andma.

Viimaste kuude jooksul on aga eelnõust paljud olulised aspektid välja võetud. Näiteks on kadunud nn cookie walli piirang. Selle mõte oli keelata olukord, kus internetikasutaja pannakse paywalli stiilis valiku ette: luba küpsistega jälgimine või veebilehele üldse ei pääsegi.

Ent just suurte kirjastajate ja internetireklaami võrgustike lobi tulemusel on see nüüd muutunud ja sellega seoses ülde küsimärgi all, millal e-privaatsuse direktiivi lõpptekstis kokku lepitakse.

Ajakirjaniku reisikulud Dublini Data Summitile kattis Microsoft.