Huawei hinnangul omab nende piiramine riigile negatiivset majanduslikku mõju

Mullu novembris algatas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu määruseelnõu muutmise, millega riik tahab, et sidettevõtjad kooskõlastaksid võrkudes kasutatavad seadmed tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ametiga (TTJA).

Eelnõu osas edastas oma seisukoha Huawei Soome tütarfirma. Detailses kirjas tuuakse välja hulganisti põhjuseid, miks ei pea ettevõte muudatust õigeks.

Näiteks ei panusta Huawei hinnangul määruseelnõu küberturvalisuse tagamisse ning määruseelnõuga hetkel kavandatava mehhanismi kasutuselevõttu tuleks uuesti hinnata.

“Huawei’ile valmistab muret asjaolu, et juhul, kui valitsus otsustab määruseelnõuga jätkata praeguses sõnastuses, oleks tegemist kahjuliku ülereguleerimisega, millel võivad olla olulised negatiivsed tagajärjed telekomiturul, muu hulgas tagajärjed, mis on seotud toimimise jäjepidevusega, õigusliku raamistiku ja majanduslikke tagajärgedega, mille lõpptulemusena lakkaks Eesti telekomiturul toimimast,” seisab kirjas.

Lisaks toob Huawei välja, et avalikule arutelule põhinedes võib määruseelnõu eesmärk olla välise surve tõttu Huawei turult kõrvaldamine.

“Ühe olemasoleva tootja turult väljatõrjumine avaldaks Eestile märkimisväärset negatiivset majanduslikku mõju. See negatiivne majanduslik mõju võib ulatuda 300 miljoni euroni. Telekomisektori ülereguleerimise tagajärjed võivad järgnevatel aastatel olla veelgi suuremad,”.

Kokku esitas Huawei seitse konkreetset seisukohta, millega ei ole ettevõte määruseelnõu osas päri. Lisaks on kommenteeritud määruseelnõu sisu vastavust õigusaktidega, kokku on kirjas toodud välja 40 punkti, mille osas on Huaweil oma seisukoht.

Seisukohtades tuuakse välja, et 120 tööpäeva pikkune kooskõlastusmenetlus on liialt pikk aeg, eelnõuga ei tagataks küberturvalisust ning koos sellega ühtlasi ka riigi julgeolekut. Lisaks ei pea Huawei 6-kuulist üleminekuperioodi piisavaks, leiab, et määruseelnõu koostamisel pole tehtud tegelikkust arvestavat mõjuanalüüsi, puudub selgus telekommunikatsooniettevõtjate ja seadmete tootjate vastutuses valitsuse kooskõlastustega tark- või riistvara puudutavate turvaintsidentide puhul ning toimub kaubanduse ja konkurentsi moonutamine.

Sama eelnõu jättis kooskõlastamata justiitsminister Raivo Aeg kuna see näeb ette regulatsiooni, mille järgi riik hindab eelnevalt, kas ettevõtja võib tegutsema hakata või mitte. Aeg peab seda aga ettevõtlusvabaduse riiveks ehk põhiseaduse vastaseks.