Kriis on tegelikult juba kohal. Eesti iduettevõtted on tänaseks kärpinud kulusid (65%), koondanud töötajaid (19%) ja vähendanud palku (34%).

Elu ja surma küsimus

Kuigi 36% iduettevõtetest näeb tänases kriisis enda jaoks kasvuvõimalusi, siis enam kui pooled iduettevõtetest (63,4%) on valmis kulusid veelgi jõuliselt kärpima ja töötajaid koondama, kui kriis kestab aprillist kauem. 24% iduettevõtetest planeerib koondamisi ning 15% neist on tõenäoliselt sunnitud koondama 30-50% töötajatest.

Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul saab raha kaasamistest elu ja surma küsimus. “Eesti iduettevõtete rahalised puhvrid on täna piisavad kaheks kuni viieks kuuks, kuid see tähendab, et juba lähima paari kuu jooksul tuleb neil kaasata lisainvesteeringuid,” teatas Truu pressiteate vajendusel.

Loe ka: “Idufirmas sellest ei räägita: tuleb pankrotilaine”

18% vastanutest on hetkel kapitali kaasamise faasis ning seisavad silmitsi mitmete investorite äraütlemisega. Veel 22% startupidest planeerisid alustada uue kapitali kaasamisega selle aasta kevadel.

“Kapitali olemasolu on iduettevõtete jaoks kriitilise tähtsusega, eriti raskel ajal. Samas on investorid muutunud ettevaatlikumaks ja kriteeriumid rangemaks. See tähendab, et iduettevõtted ei pruugi saada kiireid otsuseid, mis on neile ellujäämise küsimus,” sõnas Truu.

Vajavad riigiabi

Eesti Startupijuhtide Klubi asepresident Sten Tamkivi tõi välja, et kui kriis peaks kestma üle kahe kuu, on vajalikud lühiajalise likviidsuse tagamise meetmed iduettevõtete jaoks. “Lühiajaliste meetmete fookuses peaks olema ajutine likviidsustugi kuni järgmise plaanilise kapitalikaasamiseni. Kui kriis jääb venima, siis võiks kaaluda kaasa-investeerimist erainvestoritega, sarnaselt eelmise kriisi ajal hästi toiminud Arengufondi mudelile,” rõhutas ta.

Ühe lahendusena näeb Tamkivi KredExi tütarettevõtet ja riikliku riskikapitalifondi valitsejat SmartCap, kellel on vajalik kompetents töötamaks idusektorile välja hetkel hädavajalikud kriisimeetmed.

Eelmisel aasta lõpu seisuga töötas Eesti iduettevõtetes kokku 5944 inimest ning tööjõumakse tasuti aasta jooksul kokku 77 miljonit eurot. “See tähendab, et jõulised kärped ja koondamised idusektoris puudutavad kogu Eestit ja maksude laekumist,” lisas Truu.

Erinevalt tavamajanduse ettevõtetest ei ole paljudel iduettevõtetel võimalik pangast laenu saada, kuna neil puuduvad varad ja stabiilne käive. 22% iduettevõtetest loodab saada abi KredExi meetmetest, kuid peaaegu sama palju ehk 23% tunnistab, et nad ei kvalifitseeru riigiabi reeglite tõttu, kuigi abi on neile vajalik.

“Olemasolevad KredExi meetmed katavad ära enamuse Eesti ettevõtetest ja sektoritest, kuid Eesti idusektor vajab paraku spetsiifilisi meetmeid, mis peaks valmima turuosaliste ja valitsusega koostöös,” lisas Tamkivi.

Hetkel on teadmata, milliseks kujuneb kapitali kaasamine nende 16% ettevõtete jaoks, kes plaanivad kapitali kaasama hakata 2020. aasta teisel poolaastal. “Fondid ja inglid on küll kinnitanud oma valmisolekut kriisiajal investeerida, kuid see ei tähenda, et kõik kriisist oluliselt mõjutatud idu- ja kasvufirmad saavad rahastusprobleemidele lahenduse,” tõi Tamkivi välja.

Truu ja Tamkivi rõhutasid uuringu tulemustele tuginedes, et täna on viimane aeg, et turuosaliste ja riigi koostöös panna kokku selge plaan, kuidas säilitada idusektoris saavutatud edu ning mitte kaotada varajases faasis olevaid ettevõtteid.

Nii iduettevõtete küsitlusest kui ka Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) ja Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni (EstBAN) poolt läbiviidud kriisi mõju uuringutest tuli selgelt välja, et iduettevõtjad ja investorid ootavad riigi poolt selgust, mis kriteeriumid peavad olema täidetud, et majandus saaks taastuma hakata. See aitaks nii investoritel kui ka raha kaasavatel ettevõtetel täpsemalt oma strateegiaid luua.