EstBANi president: rahvusvaheliste investeeringute Eestisse toomiseks peab kaasajastama äriseadustikku

EstBANi president Ivo Remmelgal on hea meel, et minister Kert Kingo seostab Eesti idufirmasid paljude heade ideede ja innovatsiooniga ning tema kinnitusel on EstBAN igati valmis panema õla alla ja näiteks aitama majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil täpsemalt määratleda alustavaid ettevõtteid abistavaid meetmeid.

“Alustavatesse ettevõtetesse investeerimine on Eesti Äriinglite Assotsiatsioon EstBANi liikmete igapäevane tegevus. Me oleme varajase faasi investoreid ühendav organisatsioon ja me võtame Eesti ettevõtjatesse ja seeläbi Eesti majandusse investeerimise riske valdavalt oma isikliku rahaga. Mis puudutab idufirmade regulatsiooni, siis põhiline valdkond, mille reguleerimisega noori Eesti ettevõtteid saaks rohkem aidata, on Eesti majanduskeskkonna ettevõtjasõbralikumaks kujundamine ja Eesti ettevõtetesse otseinvesteeringute lihtsustamine. Me juba tegeleme selle valdkonnaga väga aktiivselt,” ütles Remmelg.

Eelmisel aastal tegid EstBANi liikmed ettevõtetesse investeeringuid kokku seitsme miljoni euro eest. Remmelga sõnul pöördusid nad hiljuti justiitsministeeriumi ja riigikogu õiguskomisjoni poole konkreetsete ettepanekutega äriseadustiku kaasajastamiseks, mis hõlbustaksid rahvusvaheliste investeeringute kaasamist Eesti ettevõtete poolt.

“Soodsa õigus- ja majanduskeskkonna põhjal ettevõtte asukoha otsustamine (nn jurisdiction shopping) on maailmas järjest kasvav trend. Eestil on valida, kas me soovime pakkuda atraktiivset majanduskeskkonda või otsustavad andekad ettevõtjad arendada oma tegevust mõnes teises riigis. Oleme igati valmis õla alla panema ja näiteks aitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil täpsemalt määratleda alustavaid ettevõtteid abistavaid meetmeid,” sõnas EstBANi president.

ITLi president: reguleerimise puhul peaks alustama probleemist

ITLi president Andre Krull vaatab idufirmasid ning teise ettevõtteid ühtsena kuna tema sõnul on probleemistik, mille lahendamisega tegeletakse ühtne. Seetõttu ei näe ta põhjust idufirmanduse eraldi reguleerimiseks ülejäänud sektorist.

“Kui mõni 10-aastane firma viitab endale kui idufirmale, on see rohkem konkreetse firma kui riigi probleem. Reguleerimise puhul peaks alustama probleemist – millist probleemi me lahendame? Vajalik oleks täiendav regulatsioon siis, kui tahaksime kuidagi eriliselt toetada algusfaasi läbivaid idufirmasid läbi riiklike toetuste, mis ei laieneks n-ö tavafirmadele. Kuna täna on piiravaim ressurss idufirmade arendamisel tööjõu kättesaadavus Eestis, mitte kapital idufirmade arendamisel, siis investoreid peletab täna tööjõuturu väiksus ja lennuühendused, mitte algfaasis puuduvad maksuerisused,” sõnas Krull.

Kas ja millist mõju võib võimalik regulatsioon avaldada välisinvestoritele ei oska Krull otseselt öelda, kuid toob välja, et investoritele ei meeldi ebastabiilne ärikeskkond.