“Riigikohus on formaalsetele puudustele seoses e-valimiste regulatsiooniga tähelepanu juhtinud nii pärast 2019 kui ka pärast 2023 valimisi,” sõnas justiitsminister Kalle Laanet.
Võrreldes nii-öelda tavahääletusega on e-hääletamine valimisseadustes vähem detailselt reguleeritud. Üksikasjalikuma regulatsiooni puudumine seaduses võimaldab e-hääletamist kui üha enam kasutamist leidvat hääletamisviisi, rünnata vähese läbipaistvuse ja vähese kontrollitavuse argumentidega.
Loe ka: Ronald Liive: EKRE-l ja riigikohtu esimehel on õigus, e-valimised vajavad tõsist reguleerimist
“E-hääletamise reeglistiku terviklikkus ja selgus tagab kõigile ühiskonnagruppidele parema arusaadavuse ning sellega ka avaliku teenuse jätkuva usaldusväärsuse,” lisas minister.
Kuna e-hääletamise reeglistik on killustunud, siis ei ole piisavalt selge, milline on riigi infosüsteemi ameti roll valimiste korraldamisel. Amet arendab valimisteks vajalikku tarkvara, mis hoiab üleval nii tavaliselt paber- kui ka e-hääletamist.
Teiste osapoolte kaasamine valimiste korraldamisse on riigikohtu hinnangul õiguspärane, kui valimiste korraldamise juhtimine, kontroll ja vastutus jääb riigi valimisteenistusele. Rollid riigi infosüsteemi ameti ja riigi valimisteenistuse vahel peaksid olema selgemalt kokku lepitud.
Muudatusega viiakse oluline e-hääletamise dokumentatsioon kõrgemale otsustuse tasemele. Seni on seadusandja jätnud selle paljuski vabariigi valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse enda pädevusse.
