Vasturääkivus RIA erinevate osakondade juhtide sõnades

Huawei lubamise või keelamise teemal andis RIA intsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juht Tõnu Tammer Geeniuse ajakirjanikule täna kommentaari, milles ta ei maininud kordagi Huaweid ning tõi välja, et eestlased tuginevad üksnes kaudsetele faktidele.

“Kahjuks me välismaal toodetud seadmete sisse täielikult ei näe ning Eesti hinnangud saavad praegu toetuda üksnes kaudsetele faktidele, milleks on muuhulgas meie partnerriikide hinnangud, tootjate taust, varasem kogemus ja palju muud,” ütles ta

Tammeri sõnul ei saa riik lubada kasutusele seadmeid, millel võivad olla tagauksed, mis loevad või talletavad andmevahetust, või mis võivad pärast tarkvarauuendust seda tegema hakata.

“Riigi infosüsteemi amet on kogu aeg hoolikalt valinud, milliseid seadmeid riigi tuumikvõrkudes kasutatakse. Kindlasti ei puuduta see teema ühtegi konkreetset tootjat,” lisas Tammer.

Kui Tammer hoidus Huawei mainimisest, siis RIA pressiesindaja vahendatud kommentaaris ütles riigivõrgu juht Kaido Plovits otsesõnu välja, et RIA ei soovita Huawei seadmeid kasutada.

“Täna me tõepoolest ei soovita riigi- ja tuumikvõrkudes Huawei seadmeid kasutada ning riigivõrk lähtub selles soovituses KAPO ja välisluureameti sisendist,” kirjutas Plovits oma vastuses.

Ameti soovitus ei puuduta 5G-d

Hoolimata sellest, et RIA eelmisel aastal antud soovitus Huawei vältimise osas on endiselt kehtiv, siis tuleb siin aru saada, mille osas ameti soovitus kehtib.

RIA, KAPO ja välisluureamet ei ole vähemalt avalikult öelnud, et sidevõrke loovad ettevõtted peaksid 5G osas Huaweid vältima. Sama ei ütle nad ka lõpptarbijale suunatud toodete, nagu näiteks nutitelefonide või tahvelarvutite kohta.

Seda, et välisluureamet peab Huaweid julgeolekuohuks, on teada juba tänavu veebruarist, mil ilmus nimetatud ameti aastaraamat.

Tammeri kinnitusel peab riik vaatama, millised ohud, kahtlused ning nõrkused esinevad tootjatel laiemalt. Tema kinnitusel on ameti eesmärk, et riigi toimimise jaoks olulistes sidesõlmedes ei oleks turvanõrkuste või nõrga tarkvaraga seadmeid, pärinegu need mistahes riigist või tootjalt.

“Muidugi tuleb ka arvesse võtta, kes on konkreetse tootja omanik või millise riigi õigus kohaldub. Kui selleks on mõni riik, kes on võimeline küberrünnakuid korraldama või kes on seda teiste riikide suhtes teinud ja nõuab täielikku koostööd oma ettevõtetega, siis on meil põhjus siin ohte näha,” ütles ta.