Me peame andmete lähenema kui millelegi, mille eest peab hoolt kandma ja mida peab harima. Andmete puhul peab uurima, mis on nende õige kasutus ja milline andmete kasutamine on kasulik kogu ühiskonnale.

Ma usun, et see on täiesti võimalik, et teha kahte asja korraga – neid kasutada ja neid kaitsta. Aga see on väga õrn olukord, me peame väga hoolikaid valikuid tegema. Lihtsalt andmete avalik jagamine ei sobiks ju ilmselgelt, aga andmete turvaline jagamine võiks sobida.

Ja seda saab tehnoloogia abil teha, et teadus- ja arendusestöö käigus andmeid ei lekitaks.

Aga kas see on teie valdkonna küsimus, tehniline küsimus – otsime viisi, kuidas neid terviseandmeid turvaliselt kasutada? Või asi on juriidikas, et peame seadustega ranged piirid maha panema?

Kindlasti käib see mitmel tasemel. Kui me võtame selle Euroopa andmekaitse üldmääruse, siis see paneb väga selged piirid, kuidas andmetega ümber käia. Me peame leidma viisi, kuidas andmekaitse raamides oma tööd teha.

Aga sellegipoolest me peame eesmärgiks seadma innovatsiooni. Mina usun selgelt, et me peame oma eesmärgiks seadma kõige suurema hüve leidmise, mida me andmetest saame. Ja seda ilma inimese privaatsust rikkumata.

Kui me ei kasuta andmeid uurimiseks, et näiteks aru saada, milline ravimeetod on kõige parem, siis me teeme iseendile teist moodi haiget.

Milline roll nendel asjadel, millest täna Tallinna tippkohtumisel räägitakse (tehisintellekt, masinõpe) 21. sajandi meditsiinis on? Kas see on vältimatu, et me peame masinad andmetest õppima panema?

Ma arvan, et arstidel oleks väga suur potentsiaal tehisintellekti tehnoloogiaid kasutada. Aga teisalt ma usun, et see võtab veel aega, et toimivad lahendused välja töötada.

Meditsiinis on alati ära kasutatud mis iganes uusi tehnoloogiaid, et inimesi ravida. AI ja ML (tehisintellekt ja masinõpe) on lihtsalt üks tükk sellest puslest, kus juba praegu on olemas mikrobioloogia ja kus loodetavasti peagi on geneetika.

Milline Google’i tehisintellekti uuringute juhi tööpäev välja näeb? Kas teete ainult teadust või arendate ka neid teenuseid, mis näiteks mu e-kirjadele automaatseid vastuseid kirjutavad?

Minu osakond tegeleb peamiselt teadus- ja arendustööga, see tähendab, et meie teadlased tegelevad fundamentaaluuringutega ja avaldavad töö tulemusi teadusartiklites.

Aga meil on ka suur hulk rakenduslikke insenere, kes üritavad neid tehnoloogiaid Google’i toodetesse ja teenustesse panna.

Üks asi, mis mulle oma töö juures meeldibki, on need kaks poolt. Ma saan uusi tehnoloogiaid välja töötada ja näha, kuidas inimesed neid kasutavad. See on tavaline töörütm, et me otsime uusi ideid ja tehnoloogiaid ning katsetame mis töötab või ei tööta. Ja paljud asjad muide ei töötagi – meil on katse-eksitus meetod.

Mõned asjad on tõesti paraja wow-efekti teinud nagu needsamad e-kirjadele loodavad automaatvastused või Google Translate koos pildituvastusega. On teil veel nii mõjusaid asju valmimas?

Ma väga loodan, et on! (Naerab.)

Aga see innovatsiooni tempo, mis meil viimase viie või isegi kümne aasta jooksul on olnud, see jätkub, nii et selliseid uuendusi tuleb veel. Kindlasti ei lähe arendus praegusest veel palju kiiremaks, kus üks telefon suudab iga kahe päeva tagant midagi totaalset uut teha. Aga praegune tempo püsib kindlasti.