“Hakatuseks oli meil enda inimestele vaja perearsti,” räägib Johanson. “Mina naiivselt arvasin, et arstid, kes õpivad koolis 5-6 aastat on hästi targad, loomulikult nad räägivad inglise keelt.”

Ärge teistele öelge

Selgus midagi muud. Kui Jobbatical samas küsimuses Terviseameti poole pöördus, andsid nad terve Eesti peale 2 nime. “Lisati, et ärge teistele kellelegi öelge, et need arstid oskavad inglise keelt, see on meil selline mitte-ametlik nimekiri.”

Sealt kaudu leitigi Telliskivis asuv perearstikeskus, kus noorel arstil oli palju vabu kohti. Koostöö sujus kenasti. Aasta jagu.

Siis ühel hetkel, kui Jobbatical taas perearstikeskusse avalduse saatis ja palus järjekordse välismaalase nimistusse võtta, polnud enam kõik nii roosiline. Perearstide nimistud on avalikud ja selle arsti juures paistis veel 700 vaba kohta olevat.

“Sain aga juhatajalt ülikurja kõne: Miks te saadate kõik välismaalased meie juurde? Eestis on ju veel arste!” vahendab Johanson. “Püüdsin temaga siis rahulikult rääkida, et milles asi? Arst on ju ülitore ja täiesti pädev inglise keeles. Ja siis juhataja seletaski, et kuna teenindav personal ei ole kompetentne, siis läheb välismaalaste peale kaua aega.”

Mis pelgus see täpselt on?

Täpselt samasuguse kurja kõne sai ka teine idufirma, kes tegeleb immigratsiooni teemadega.

Jobbatical polnud oma mures üksi. Paljud idufirmad Eestis on täpselt sama probleemi ees. “Perearstikeskusi on loomulikult sadu. Võtsime need siis ette ja hakkasime läbi helistama. Vabu kohti võib ju nimistus olla, aga… Me räägime ju arstidest, ma ei saa aru, mis pelgus see inglise keelt kõnelevate inimeste osas on?”

Johansoni tiim helistaski reaalselt sadu keskusi läbi, pinnale jäi 2-3. Mingil hetkel kerkis taas päevakorrale mure, et oi, ärge meile enam rohkem saadke. Johanson pakkus välja, et saame kokku, räägime, mis mure teil on.

Esiteks selgus, et erinevatelt maadelt pärit inimestel on perearstidele erinevad ootused.

Meil endal Eestiski on keeruline uue perearsti nimistusse saada, mis siis veel välismaalastest rääkida! Vaja oli välismaa patsientidele jagada infomaterjali, kus kirjas, kuidas pöörduda ja mis kaebustega. Ja et lihtsalt kontrolli pole ikka mõtet minna. Lepiti kokku, et Jobbaticali ülesandeks saab reeglite selgitamine uutele patsientidele.

Teiseks, selgus, et perearstikeskus saab riigilt toetust selle eest, kui neile tuleb uus patsient. Kui see uus patsient peaks aga esitama kaebuse, et arst ei saanud temast aru, siis jääb keskus toetusest ilma.

Asjaga on pöördutud ka riigipea poole

“Iga sent on arvel ja see on neile ülioluline. Järelikult tuli meil jällegi selgitada välismaalastele, et ärge pange pahaks, kui teenindav personal inglise keelt ei räägi, arst see-eest räägib. Ehkki minu teada pole nüüd sellised kaebused küll kuigi levinud.”

Praegu on Jobbaticali nimekirjas neli perearstikeskust, kellega nad koostööd teevad ja kelle juurde erinevates idufirmades töötavaid välismaalasi saadavad. Jobbaticali teenus kasutab näiteks Pipedrive.

Trasferwise’il on endal olemas inglise keelt rääkivate perearstide nimekiri. Väiksemates firmades aga on sellised mured rohkem läbimõtlemata. Ingliskeelse perearsti teema on põletanud juba kolm aastat siinset idude kogukonda. Murest on räägitud isegi peaminister Jüri Ratasega. Nüüd lõpuks peaks Terviseamet jõudma nii kaugele, et pannakse kokku avalik nimekiri arstidet, kes räägivad inglise keelt.

Work In Estonia rahvusvaheline maja soovitab, et ka nende poole võib perearsti küsimusega pöörduda. Alles mõned kuud tegutsenud organisatsioon tegeles teemaga hästi aktiivselt selle aasta jaanuaris ja veebruaris. Nüüdseks on neil 4 koostööpartnerit.

Ülemiste Citysse tuleb mai alguses uus tervisemaja, kuhu peaks samuti tekkima paartuhat vaba perearsti kohta inglise keelsetele inimestele.

Nüüd sekkub ka siseministeerium

“Probleem on sageli ka selles, et vajadus perearsti järele tekib siis, kui oled juba haige. Siis avastad, et eile oleks olnud arsti vaja,” räägib Triin Visnapuu-Sepp Work In Estonia rahvusvahelisest majast.

Seepärast valmib parasjagu siseministeeriumis inglis- ja venekeelne buklett, mis seletab välismaalastele, kuidas arstisüsteem Eestis toimib.

Vahel aga pole ka midagi muud üle jäänud, kui tulebki pöörduda köhiva jaapani kolleegiga EMOsse. Või on ukrainlasel käehaav.

Helisé Johanson mäletab, et see käehaav läks neile lõpuks EMOs 100 eurot maksma. Süsteem on nimelt selline, et kui alustad Eestis tööd, saad siin isikukoodi, siis tervisekindlustus hakkab kehtima 15 päeva hiljem. Isikul oli tervisekindlustus küll juba kehtima hakanud, kuid polnud veel elamisluba käes. Tema isikukoodi ei võetud arvesse ja EMO ütles, et tasuta nad teenindada ei saa ja mingeid tagasimakseid nad ka hiljem ei tee.

Kui miskit on valesti, tuleb kaevata

Omapärane lugu juhtus ka siis, kui välismaalasel tuli perearsti poole pöörduda veidi varem, kui ta veel ametlikult nimekirjas oli. Kui esitad märtsis avalduse, siis aprillist võetakse sind nimistusse. Kui aga vahepeal midagi juhtub, siis seaduse järgi pead sa tegelikult juba saama pöörduda selle perearsti poole, kelle nimistu alla sa kuuluma hakkad. Perearstikeskus hakkasid aga välismaalaselt nõudma, et sa veel ei ole täieõigustlikult nimekirjas, nüüd pead meile maksma.

Jobbaticali omad võtsid selle peale Terviseametiga ühendust, et kuidas üks perearstikeskus saab niimoodi teha? Terviseamet kutsus keskuse korrale. “Ja pärast saime perearstilt kõne, et nemad saavad uue patsiendi pealt raha riigilt viitega ja nad on nüüd rahatud.”

Eraabi: hinnad jäävad 15-400 euro vahele

Loomulikult võib pöörduda kindlustuse poole, kes teie välismaalastest töötajatele sellistel puhkudel abi tagab. Ergo Kindlustuses on sellise teenus hinnaks u 300 eurot aastas.

“Kurb on aga see, et välismaalaste palkadelt makstakse täpselt samamoodi makse nagu eestlaste omadelt. Neil peaks olema samasugune õigus perearstile.”

Perearsti niši proovib täita ka uus Eesti tervishoiuplatvorm Viveo Health, mille idee on selles, et töötajad oleksid vähem haiged ja rohkem tööl.

Viveo Health on märtsi alguses välja tulnud ettevõtetele suunatud telemeditsiiniteenus, kus töötaja saab video teel suhelda perearsti või erialaarstiga ilma kodust väljumata.

“Meil on keeleoskus hästi kriitiline,” ütleb Viveo Healthi tegevjuht Raul Källo ja tema sõnul osakavad kõik nende arstid vene või inglise keelt.

“Välismaalastest töötajatele on Eesti üks kõige keerulisemaid kohti, kus haigeks jääda, vähemalt minu hinnangul,” ütleb Källo.

Töötajale ei lähe see teenus maksma mitte midagi, Viveo Healthi teenuse eest tasub tööandja. Ettevõtetele läheb see maksma 400 eurot aastas töötaja kohta ehk sada eurot kvartalis.

Källo sõnul võiks sellest mõelda kui 20-eurosest netopalgatõusust, millest firmal on rohkem kasu kui sellest, kui töötajal lihtsalt palka tõsta. “Eelmisel aastal jäi Eesti firmadel teenimata 670 miljonit eurot töötajate haiguspäevade tõttu,” ütleb ta.

Telemedistiini pakub veel näiteks Minudoc.ee, kus arstide vastuvõtuhinnad sõltuvad arstist, mõne puhul on need tasuta, aga tavaliselt 15-25 eurot üks virtuaalne visiit. Küll aga paistavad seal olema üsna pikad järjekorrad ja mõne sobivat keelt oskava arsti juurde jõudmine võib aega võtta kuni nädal.

Alternatiiviks tasulised kliinikud

Kiirelt ja rõõmuga võtavad vastu välismaalasi eraperearstikeskused, kus tuleb arvestada 50 eurose väljaminekuga. Tuntuim neist on Qvalitas arstikeskus, soovitatakse veel Confidot ja Sinu Arsti.