Samas on tema sõnul näha, et need, kes võiksid olla kiirest internetiühendusest huvitatud ja kelle kodus on ühendus aeglane või poololematu, eriti ääremaadel, ei saa piisavat infot selle kohta, millal kiire lairibaühendus nendeni võiks jõuda, sest teave selle kohta on teada vaid ühe aasta jagu ette. „Need, kes soovivad, neile alati ei pakuta, ja need kellele pakutakse, alati ei soovi,“ iseloomustas ta olukorda.

Riigikontrolli hinnangul pole ministeeriumil ega tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ametil (TTJA) inimeste sooviavalduste kohta infot. “Seetõttu ei ole MKM-il ka võimalik juurdepääsuühenduste planeerimisel inimeste soovidega arvestada,” seisab aruandes. Samuti ei ole minsiteeriumil teada, kui palju on selliseid majapidamisi, kus kaabelühendus puudub ja mobiilside levi on olematu või vilets.

Tähtaeg läheneb

Samuti leiab amet, et riik on püstitatud eesmärgist tuntavalt maha jäänud: ülikiire interneti jõudmine kõigi vajajateni on algselt 2015. aastalt edasi nihkunud esialgu 2020. aastale ja nüüd juba aastale 2030.

Riigikontroll märgib, et lairibaühenduste arendamise esimeses etapis kasutatakse perioodil 2019–2023 toetusteks 20 miljonit eurot, mille abil peab Enefit Connect OÜ ehitama juurdepääsuühenduse enam kui 40 000 aadressiobjektini. Sellest plaanist on esimese kolme aastaga täidetud alla poole – juurdepääsuvõrk on jõudnud ligikaudu 15 000 aadressini.

Seega eksisteerib riigikontrolli hinnangul risk, et võrgu ehitaja Enefit Connect OÜ ei jõua tähtajaks plaani täita.

Lairibaühenduste arendamise teine etapp käivitus 2020. aastal, kui valitsus eraldas täiendavalt raha sideettevõtetele lairiba juurdepääsuvõrgu arendamiseks. Nn taristumeetme raames plaaniti valmis ehitada ühendus 7300 aadressiobjektile, kuid tegelikkuses ehitasid võrguehitajad valmis 5900 ühendust. Selleks kasutati toetust summas 7,4 miljonit eurot.

Tarvis realistlikku plaani

Riigikontrolli aruandes seisab, et riik peaks koostama realistliku plaani, kuidas jõuda rigiieelarvest ja EL-i toetusrahast “Eesti digiühiskond 2030” püstitatud eesmärkide täitmiseni.

Muuhulgas peaks selgitama raha tõhusamaks kasutamiseks välja need aadressid, kus kiiret internetti päriselt vaja on. Nimekirjast tuleks aga välja jätta need objektid, kuhu ei ole vaja kiire interneti juurdepääsuvõrgu ühendusi ehitada.

“Riigikontroll soovitab planeerida ja ehitada juurdepääsuvõrke esmäjärjekorras piirkondadesse ja/või majapidamistesse, mille elankud on selleks soovi avaldanud,” kirjutab amet.

MKM nõustus aruandes, et parem sihitatus oleks meetmete elluviimisel hea, kuid hoonetepõhiselt see ministeeriumihinnangul väga suurt kokkuhoidu ei pruugi anda, vaid pigem tuleks seda teha laiemalt piirkondade või külade kaupa.

Samuti oli MKM nõus, et kiire internet tuleks viia sinna, kus selleks kõige rohkem soovi avaldatakse. Selleks paluti ettevalmistavat toetusmeedet silmas pidades kohalikel omavalitsustel selgitada välja piirkonnad, kuhu esmajärjekorras lairibaühendust vaja oleks.

Aruandes seisab ka TTJA vastus, kelle arvates on toetusmeetmete kahe etapi käigus saanud osapooled hulga kogemusi, kuidas edasisi etappe paremini ellu viia. “Kõiki asjaolusid arvestades on toetusmeetmed pigem õnnestunud ja aidanud kiire interneti kättesaadavust parandada,” hindas TTJA. Samuti märkis amet sarnaselt MKM-ile, et läbi omavalitsuste juba kaardistatakse kiire interneti vajadust.