Järgneva ehitan üles vaid ühe kirja baasil, mille saatis mulle turgu valitsevate ettevõtete huvide eest võitlemise liider Elisa tegevjuht Sami Seppänen.  Siin on lihtsalt toodud üksikud näited, mis põhinevad eeldusel, et poliitikud ja avalikkus ei suuda tehnoloogilistest nüanssidest aru saada  ja mida Sami Seppänen selgelt kasutab Eesti huvide allutamisel oma firma huvidele.

Analoogseid näiteid võib tuua juurde nii MKM ametnike kui ka teiste koos turgu valitsevate operaatporite huvide kaitsjate poolt. Selle kirja eesmärk ei ole haarata kogu teema spektrit, vaid juhtida tähelepanu tugevamast positsioonist tulenevale Teile ja teistele poliitikutele esitatavale demagoogiale ja sellest tulenevale kahjule Eestile.

1. Sami Seppänen väidab: “Me mõlemad teame, et 5G NSA võrgu rajamiseks on vaja all olevat 4G kihti.”
Vastus: VALE. Aga kas poliitik suudab seda tuvastada, kui otsustamiseks läheb?  5G NSA (Non-standalone) on 5G-eelne lahendus, mis ehitatakse 4G võrgu baasil uuendades ainult tugijaamade tarkvara. See on Eesti huvide vastaselt koheselt diskussiooni valele rajale viimine.

Eesti ei vaja mitte niivõrd 5G NSAd, millega saab vaid kasutusele võtta laiema sagedusriba ning mis võimaldab pelgalt natuke kiiremat mobiilinternetti, küll aga mitte ühtegi uue põlvkonna 5G-teenust. Eestile on vaja  uue paradigma ja uute võimaluste loomiseks kas või tööstusrevolutsiooni 4.0 edendamiseks 5G NR SA (Standalone) ehk 5G Release 16, mis võimaldab uue põlvkonna teenuseid, nt Tööstus 4.0 lahendusi. Samuti on oluline, et kodumaiste ettevõtete baasil tekiksid vastavad kompetentsikeskused just Eestis, aga mitte Soomes ja Rootsis.

Selleks, et minna teie 4Glt kõnede ja internetivõrgult üle 5G Release 16 uue põlvkonna võrgule, on vaja Teie, Tele2 ja Telia võrgud (sh tuumikvõrk, tugijaamad koos antennidega ka üleriigiline ülekandevõrk) põhjalikult ümber ehitada ja selleks läheb täieliku realiseerimiseni 5 kuni 10 aastat ja tohutuid investeeringuid.

Seppäneni jutt näitab tema firma huve, mitte Eesti huve ja viib koheselt diskussiooni valedele radadele. Seppäneni väidete uskumisel pidurdub kogu Eesti majanduse areng, sest turule tulevad ainult 5G-laadsed teenused. Sagedusala oleks jagatud, 5G brändina turul, aga innovaatilist tehnoloogilist võimekust ei tekiks. Selle asemel, et saada konkurentsieeliseid regiooni esimestest uue põlvkonna teenustest ja võrgust, peavad Eesti ettevõtted ootama, millal need jõuavad Rootsist ja Soomest siia ning selle aja peale on Rootsi ja Soome ettevõtetel ammu uue põlvkonna lahendustest eelis käes, sh ka Eesti ettevõtete ees.

2. Sami Seppänen väidab: “100MHz per carrier ei kehti enam, meie testime praegu edukalt 150MHz riba.”

Vastus: Carrier Aggregation ei puutu siin asjasse. Aga kes suudab seda suure välismaa telko kohaliku lauaülema väidet ilma tehnoloogiat tundmata kontrollida? Kas saame olla kindlad, et taibatakse, et mobiilsed kliendiseadmed ei toeta niikuinii laiema ribaga 5G ühendust kui 100MHz? 100 MHz-st laiemat riba saab kasutada ainult tugijaamades ja annab efekti ainult operaatorile, mitte kliendile. Pealegi tulenevalt Venemaaga koordinatsioonilepingu  puudumisest ei saa üks mobiilioperaator niikuinii võtta rohkem kasutusele  kui 60MHz (kui antakse välja 3 võrdset üleriigilist luba).

Sama kinnitas ka Halduskohtus Ericsson Eesti OÜ töötaja Urmas Ruuto. Ta kinnitas seda, et laiemat riba võib vaja minna vaid kuskil väga kauges tulevikus vaid selleks, et välismaiste operaatorite omanikud saaksid siis hakkama kvaliteedi tagamiseks natuke väiksema investeeringuga. See on ju eriti nahaalne nõue Eesti riigile: piirake oma konkurentsi, et me ei peaks Eestisse investeerima. Kas saab rohkem Eesti Vabariiki pidada banaanivabariigiks, kui Teie härra Sami Seppänen seda teete?

3. Sami Seppänen väidab: „Tänane NB-IoT on kordades parem kui 5G NSA baasil tekkiv IoT platvorm.“

Vastus: Kas ametnik saab sellest aru, et see on täiesti VALE deklaratsioon? NB-IoT-d on teoreetiliselt võimalik küll  kasutada 4G-võrgu baasil, kuid sihipärasel NB IoT käivitumisel, kus on tuhandeid andureid ühe tugijaama piires ei ole see võimalik, kuna see koormab  momentaalselt 4G võrgu teenenduse signalisatsiooni  ja sideteenused kukuvad koheselt rivist välja. Eestile on tähtis, et loodaks kiiresti võimalus mitte NSA baasil tekkivale võrgule, vaid päris-5G-võrgule, SA baasil tekkivale võrgule ja teenustele. Seepärast on Eestile oluline, et tekiksid teise ärimudeliga operaatorid, kes ei oleks vana tehnoloogia kammitsais nagu on teie võrk.

4. Sami Seppänen väidab: Kui NSi jaoks leiame madala sageduse, näiteks 700 MHz, saab see olema esimene reaalne konkurent tänasele NB-IoT-le.

Vastus: Jällegi lähtub Elisa juht oma firma seisukohast, mitte Eesti huvidest. Tõesti, 700 MHz sagedusala on väga vajalik IoT jt uute mobiilsete teenuste arengu seisukohalt. Sellega saab rajada riiki katva võrgu kõige optimaalsemalt. Aga absoluutne enamus IoT lahendusi ei vaja mobiilivõrku, vaid on statsionaarse iseloomuga. Kas keegi Eesti otsustajatest on osanud selle aspekti läbi hammustada, enne kui tekkis veendumus, et kogu Eesti riiklik ressurss tuleb Seppäneni sugustele välisettevõtete esindajatele laiali jagada? Ericssoni uuringu järgi hakkavad mitte-mobiilsed seadmed moodustama 90% kogu IoT turust. Seega hakkab massiline osa uue põlvkonna seadmeid kasutama ka kõrgematel sagedustel töötavaid võrke, nt 3.5 GHz või ka 26 GHz alas.

5. Sami Seppänenil on kombeks nii avalikkuses kui eraviisiliselt mõõdutundetult konkurenti laimata. Sellega on läinud kaasa, ka ametnikud. Üldiselt ei puutu need asjasse, kuna teema ei ole mitte ainult ühe konkurendi keskne, vaid selles, et Eesti vajab rohkem kui kolme operaatorit uuele sagedusalale. Kuid tema ja ametnikud  väidavad muuhulgas: “Levikomil ei ole investeerimisvõimet ja oskusteavet. Ei ole võimalik luua kasumlikku äri Eesti suurusel turul ja meie hinna tasemega. Levikomi ainus viis kasumlikult tegelda sagedustega on spekuleerimine.”

Vastus: Veelkord küsimus ei ole Levikomis vaid demagoogia vastu võitlemises ja ka ärikultuuris või kui tahate üldistatumalt, siis välisettevõtte kohaliku juhi suhtumises Eestisse kui banaanivabariiki.
a) Levikomi omanikel on küllaldaselt investeerimisvõimet. Hea projekti puhul saab alati ka kapitali kaasata – maailma kapitaliturud on täna selleks rohkem kui valmis. Seppäneni väide on absurdne – ma olen kindel, et ka ka Elisa eelkäijal Raadiolinja Eestil ei olnud kontol raha enne, kui saadi sagedusluba. Kapitali on vaja siis, kui sagedusluba on saadud, mitte vastupidi.

b) Levikomil on kõrvalt vaadates küllaldaselt oskussteavet nende omanikud on rajanud ja opereerinud rohkem raadiovõrke, kui seda on tehtud Seppäneni enda juhtimisel. Levikomil on kliendid Eestis alates 2007. aastast ning Levikom suudab täna pakkuda juhtmeta internetiühendust kuni 1000 Mbit/s-ni. Mis on Elisa maksimaalne kiirus täna kliendile? Pealegi saab oskusteavet alati juurde osta ning 5G võrgulahenduste pakkujad tagavad tänapäeval teenustena paljud funktsioonid ka suuroperaatoritele.

c) Täiesti arusaamatu on väide, et Eestis ei  ole turgu.  1) Eesti on peaaegu viimasel kohal kiire internet levikult Euroopas; 2) Selle kohta ei ole tehtud mitte mingeid arvutusi, et turgu ei jätku; 3) Seppänen lähtub jällegi eksitavalt vaid sellest, milleks Seppänen enda firma on võimeline, see on kiirest mobiilsest internetist, mitte aga Eesti jaoks esmavajalikust 5G Standalonest – uue põlvkonna teenuste ja lahenduste turg alles avaneb.

d) Seppäneni väide on üks-ühele analoogne Elisa eelkäija Radiolinja väidetele kui kolmas mobiilioperaator turule tuli 90ndate aastate lõpus.

e) Kui Levikom tahab ainult spekuleerida, nagu Seppänen väidab, siis  kuidas see on võimalik, kui turgu ei ole. Kes siis ostab sagedusriba rohkem kui miljon euro eest mida vaja ei ole? Ja kuna sellel sagedusel töötab täna võrk koos klientidega, siis kuidas on spekuleerimine võimalik?

Lugupeetud minister Kaimar Karu, ma saan aru ametnike ringkaitsest, kuid loodan, et Teie juhtimise all tunnistatakse ka varasemaid vigu. Ja tunnistatakse Euroopa Liidu soovitusi, EL uue Elektroonilise Side Koodeksist tulenevaid nõudeid, teiste EL riikide senist 5G konkursside praktikat (absoluutses enamuses ka ülisuurte operaatoritega riikides on antud välja keskmiselt 5-6 tegevusluba) ning Eesti Konkurentsiameti soovitusi.

Eriti groteskne on riigi rahaga käia kohut kaitsmaks Eestile kahjulikku otsust turgu valitsevate ettevõtete huvides piiramaks konkurentsi ja teha Euroopas ainulaadne samm – võtta väikeoperaatorilt ära temal juba olemasolev sagedus.

Austusega,
Tõnis Palts

Elisa Eesti tegevjuhi Sami Seppäneni kommentaari kirjale saad lugeda siit.