Kosmose ja arvutitehnoloogia huviliste suureks rõõmuks on internetti üles laetud Apollo 11 juhtimismooduli ja kuumooduli juhtimisarvuti lähtekood.
Apollo 11 on inimkonna ajaloo üheks olulisemaks verstapostiks. 1969. aastal 20. juulil kõndis inimene esimest korda Maast erineval taevakehal. See saavutus tõi endaga kaasa aga ka mitmeid teisi esmakordseid kordaminekuid.
Nii juhtimismooduli kui ka kuumooduli juhtimiseks kasutati siis revolutsioonilist elektroonilist juhtimissüsteemi (fly-by-wire), mis on tänapäeva lennukites väga tavaline. See võimaldab piloodil juhtida lennukit – või antud juhul kosmoselaeva – läbi arvuti, mis tõlgendab tema antud juhiseid ja stabiliseerib reaalajas sõidukit. Sellise juhtimissüsteemi kasutamine Apollo programmis oli oluline, sest moodulid olid liiga ebastabiilsed, et inimene nendega ohutult maanduda suudaks.
Need Assembleriskirjutatud koodiread moodustasidki maailma esimese elektroonilise juhtimissüsteemi ja viisid inimese Kuule. Arvestades, et Apollo juhtarvuti (Apollo Guidance Computer) töötas taktsagedusel 2,048 MHz (sinu nutitelefon on miljoneid kordi võimsam), on see lausa võrratu saavutus. Ka oli see üsna väike võrreldes teiste selle aja arvutitega, kaaludes kõigest 32 kilo ja võttes enda alla ala suurusega 32 x 15 cm.
Githubi laetud failide seast leiab koomiliste nimedega koodijuppe, nagu näiteks "Burn baby burn master ignition routine",mis on seotud rakettide süütamisega ja "Pinball game buttons and lights",mis on seotud ekraani ja klaviatuuri kontrollimisega.
Koodi uurides leiab ka Apollo 11 astronautidele suurt peavalu põhjustanud veateated 1201 ja 1202. Probleemide taga oli Kuule maandumisel sisse jäätud radar, mis tekitas protsessorile lisakoormust. Õnneks oli tarkvaras arvestatud ülesannete prioriteetidega ja seetõttu toimusid maandumist kontrollivad funktsioonid laitmatult ka suurenenud koormuse juures.
Kuigi Apollo juhtarvuti programmi koodi mõistmine vajab väga täpseid teadmisi riistvarast, millel see jooksis, tasub seda siiski uurida. Arvestades, mida see kood aitas korda saata, on juba ainuüksi selle üle vaatamine lahe kogemus.
Foto: NASA
