Suure Hadronite Põrgutiga (LHC) töötavad teadlased avaldasid, et on näinud esimesi jälgi uuest elementaarosakesest. Elementaarosakesteks nimetatakse universumi mateeria vähimaid osakesi, millel puudub meile teadaolevalt alamstruktuur.
Uue osakese jälgi kinnitasid nii CMSi kui ka ATLASe detektoritega töötavad teadlaste meeskonnad. Mõlemad detektorid on ehitatud prootonite põrgetel tekkivate senitundmatute osakeste täheldamiseks.
Teadlased ei ole veel kindlad, kas tegu on tõesti uue osakesega. Praegustel andmetel on üks võimalus 93-st, et LHC füüsikute vaadeldud andmed on lihtsalt kokkusattumus. Selleks, et uue osakese leidmises kindlad olla, oodatakse viie standardhälbe ehk sigma suurust statistilist tõenäosust, mis tähendab, et osakese olemasolus võib 99,9999% kindel olla.
Uued katsed toovad kindlust
Teadlased taaskäivitasid põrgutiselle aasta alguses pärast kaks aastat kestnud uuendusi. Nüüd alustasid nad uue faasiga, mille jooksul põrgatatakse kokku plii ioone kaks korda kõrgematel energiatasemetel kui kunagi varem põrgutiga saavutatud on.
Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) teadlased kasutavad oma katsetes positiivselt laetud plii ioone, et uurida aine olekut, mis eksisteeris vaid mõni miljondik sekundit pärast universumi algust. Sel ajal eksisteeris universumis väga kuum ja tihe aine, mis koosnes elementaarosakestest, mida kutsutakse kvarkideks ja gluuoniteks.
Kaks aastat kestnud uuendustööd olid vajalikud selleks, et kiirendis põrgete energiat suurendada. See lubab teadlastel kvargi-gluuoniplasma mahtu ja temperatuuri tõsta ning seeläbi Suure Paugu järgset aineolekut täpsemini uurida. Uued andmed laiendavad ka CMSi ja ATLASe meeskondade andmehulki ning võimaldavad uue osakese olemasolu kinnitada või ümber lükata.
Avapilt:CMS ©CERN
