Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), riigi infosüsteemi amet (RIA) ja riigi valimisteenistus (RVT) sõlmisid koostöölepingu, et määrata kindlaks asutuste vahelised ülesanded elektroonilise hääletamise korraldamiseks ja valimiste küberturvalisuse tagamiseks.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Raul Siemi sõnul vastutab MKM küll riigi küberturbe-alase poliitika kujundamise eest, kuid e-valimiste osas olid vajalikud hoovad seni puudu ning allkirjastatud koostööleping paneb täpselt paika, kes mille eest vastutab.
“Nii tagame e-valimiste infosüsteemide turbe sisulisema ja laiapõhjalisema järelevalve, mis tõstab oluliselt infosüsteemide turvalisuse taset ning sellega seotud protsesside usaldusväärsust ning läbipaistvust,“ ütles Siem.
Lepingu järgi saab MKM-i peamiseks ülesandeks hiljemalt tänavu 1. oktoobriks valimiste infosüsteemi (VIS3) ja elektroonilise hääletamise infosüsteemi (EHS) küberturvalisuse auditi ja analüüsi teostamine ning Vabariigi Valimiskomisjonile enne valimisi hinnangu esitamine, kas 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimise küberturvalisuse nõuded on nii VIS3 kui EHS osas täidetud ning turvameetmed asjakohased ja korrektselt rakendatud.
Lepinguga kohustub RVT hiljemalt 1. juuniks 2021 läbi viima tehnilise ja õigusliku analüüsi näobiomeetria abil valija tuvastamise võimalikkusest. Juhul kui analüüsi tulemusest nähtub valija näobiomeetrilise tuvastamise teostatavus, tuleb valimisteenistusel koostada tegevuskava selle kasutuselevõtuks.
RIA ülesandeks saab ka valimiste küberturvalisuse alaste teavitustegevuste korraldamine ning näobiomeetria abil valija tuvastamise tehnilise ja õigusliku teostatavuse analüüsi tellimiseks hankelepingu sõlmimine.
Novembris leidis RVT juht Arne Koitmäe Geeniusele antud intervjuus, et näotuvastuse rakendamine e-valimistel eeldab esmalt põhjalikku turvaanalüüsi ning seejärel valijarakenduse ja e-hääletamise süsteemide täiendamist.
