Tühja kasseti tasu all mõeldakse autoriteoste eratarbeks kopeerimist, mille osas saavad Eestis autorid hetkel kompensatsiooni vaid VHS-kassettide, makilintide ning CD–plaatide pealt.
Tühja kasseti tasu hakatakse võtma enamatelt seadmetelt
Eelmise aasta septembris oli meedias tuliseks teemaks Eesti loomeinimesi esindavate üheksa organisatsiooni pöördumine kohtusse, millega nõuti riigilt saamata jäänud isiklikuks tarbeks kopeerimise tasud nelja aasta eest summas 38 miljonit eurot.
Loomeinimeste liit süüdistas valitsust, et see pole kehtestanud tasu digitaalsetele andmekandjatele nagu arvutid, kõvakettad, nutitelefonid, tahvelarvutid ja muud säärased seadmed. Valitsuse eilse otsuse kohaselt on nüüd kavas uuendada salvestusseadmete ja –kandjate loetelu, millelt tasu kogutakse.
Uuendatud loetelu väljatöötamiseks lubab valitsus justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammuse sõnul teha koostööd huvigruppidega.
“Tegemist on Euroopa Liidu liikmesriikides peamiselt kasutusel oleva süsteemiga ning see ei vajaks seniste põhimõtteliste aluste ümberkujundamist,” rääkis Rammus. “Valida tuleb Eesti jaoks kõige sobivam mudel, näiteks kas tasu arvestatakse iga toote pealt tükipõhiselt, lähtuvalt toote mälumahust, salvestuskandjate ja –vahendite väärtuselt protsendina (senine lahendus) või kasutatakse nende võimaluste kombinatsiooni.”
Rammuse sõnul tuleb tasu suuruse määratlemisel arvestada ka seda, et üha enam kasutatakse vanade salvestusmeetodite asemel voogedastusteenuseid, näiteks Spotifyd, millega tarbijate seadmetesse salvestamist reeglina ei kaasne.
