Sarnaselt Eesti e-riigi endisele peaarhitektile näeb ka vandeadvokaat Karmen Turk krüpteeritud sõnumi äppidesse tagauste tegemises pigem negatiivsed, kui positiivseid pooli.
Vandeadvokaat leiab, et kui tagauks on ministeeriumil, siis on varsti tagauks ka mistahes kurjategijal, identiteedivargal või näiteks Nigeeria petukirja saatjal. Tagaukse loomise järgselt kaob tema sõnul kõik, mida me internetis teeme ja mis põhineb usaldusele nagu näiteks ID-kaart, e-pangandus ja e-valimised.
Analoogseid üleskutseid on tehtud teisteski demokraatlikes riikides
Advokaadibüroo Triniti partneri ja vandeadvokaat Turki sõnul ei saa siseministeeriumi soovi krüpteeritud sõnumi äppidesse tagauks saada toetaja mitte ükski isik, kelle hinnangul on demokraatlik riigivorm selline, kus erinevate võimude vahel valitseb tasakaal ning isikute põhiõiguste kaitse on kõrge au sees.
“Minu veendumus on, et igaüks, kes sellist nõuet toetab, ei saa vististi tegelikult aru, mida nad soovivad. Kui võti luuakse ühele, siis on see sisuliselt olemas kõigil, nii hea kui halva soovijatel. Enamgi veel, kui kaob usaldus krüpteeringu kaitsesse läbipaistvas online maailmas, kaob usk ka usaldusteenustesse, näiteks Eesti näitel kõigesse, mida teeme ID-kaardi abil alates e-kauplemisest ja pangateenustest ja lõpetades e-valimistega,” ütles ta.
Vandeadvokaadi sõnul on analoogseid üleskutseid tehtud teisteski demokraatlikes riikides ja reeglina on need tingitud suurematest katastroofidest, näiteks Theresa May üleskutse keelustada üldse krüpteeritud sõnumivahetuse programmid vahetut pärast terrorirünnakut London Bridge’il.
“Uurimisorganid tuvastasid kiiresti, et ründaja Khalid Masood kasutas WhatsApp minutid enne nelja inimese mõrvamist Westministris. Seega oli põhjendatud kahtlus kaasosalisest, kuid WhatsAppi otsast-otsani krüpteeringu tõttu oli [seda toim.] võimatu tuvastada. Just selle peale nõudiski Theresa May, et internet ei tohi olla “turvaalaks” kriminaalidele ning sellised rakendused tuleks keelata või viia sisse tagauks,” kirjeldas Turk.
Juristina leiab Turk, et selline keeld on ka sisutühi kuna seadusega ei saa ära kaotada krüpteeringu matemaatikat ning iga piisavate teadmistega isik suudab ikka enda sõnumid krüpteerida. Seetõttu ei oleks selline meede efektiivne.
“Kui aga meede ei saavuta seatud eesmärki, siis põhiõiguste piiramiseks seda kasutada ei või. Inimesena on see lihtsalt kurb, kriminaalide “turvaalade” kaotamine tähendab ju ka meie kõigi teiste “turvalise interneti” kaotamist,” tõdes vandeadvokaat.
