Lennukiga lennates oleme harjunud, et piloot teab, kuhu lennata ja viib meid ühest punktist teise lubatud ajaga. Sageli ei mõtle me sellele, et igasse lennujaama saabub ja sealt väljub pidevalt lennukeid, mille liikumiste üle on lennujaamal vaja pidevalt ülevaadet omada.
Eesti ettevõtet Sixfoldi võiks võrrelda lennujaama operatsioonikeskusega, ainult et lennukite asemel tuleb neil omada ülevaadet Euroopas sõitvatest kaubaveokitest. Kusjuures veokeid liigub Euroopas igapäevaselt kordades rohkem kui lennukeid. Mitte ainult ei tule Sixfoldil pakkuda klientidele ülevaadet veoste liikumistest ja võimalikest viivitustest, aga ka laadimise protsessidest ja -aegadest.
Täna jõuavad Euroopas ca 70% kaubaveokeid oma sihtkohta ehk ühte või teise lattu õigeaegselt, ülejäänud kolmandik aga liiga vara või hilinemisega. Et neid veokeid võib juba ühel tarnijal laost käia läbi päevas sadu või koguni tuhat, siis andmete mastaabid, mida hallata tuleb, on meeletud.
Geenius suhtles Sixfoldi arendustiimide juhi Tõnis Pooli ja personalijuhi Hedvi Kinkiga, et uurida lähemalt pakutava positsiooni ja ettevõtte tegemiste kohta.
Kes te olete ja millega tegelete?
Me oleme Euroopa juhtiv reaalaja andmete platvorm logistikavaldkonnas. Sixfold muudab tarneahela selle osapooltele reaalajas jälgitavaks ja ennustatavaks, näidates eeldatavat saadetise kohalejõudmise aega tootjale, vedajale ja lõppkliendile.
Teenus on mõeldud eelkõige suurtele ettevõtetele, kes saadavad igapäevaselt tehastest välja tohutul hulgal kaupa, kuid kelle jaoks on saadetise teekonna jälgimine olnud seni keeruline. Näiteks kasutavad Sixfoldi platvormi mitmed nimekad suurtootjad: Coca-Cola, Nestlé, Beiersdorf, Saint-Gobain ja Rockwool.
Teie tegevusvaldkond on otseselt seotud kõigega, mis Euroopas toimub. Kuidas mõjutasid 2020. aastal alanud koroonakriis ja aasta lõpus jõustunud Brexit teie tegemisi?
Koroonakriis andis meile võimaluse ühiskonda aidata kriitilistel hetkedel, luues oma andmete põhjal reaalajas veokite piiriületusaegade kaardi. Kaardirakenduse võttis aktiivselt kasutusele ka näiteks Euroopa Komisjon ning tipphetkedel oli rakendusel kuni pool miljonit kasutajat.
Rakenduse abil oli kriitiliste kaubatarnete osas võimalus veod ümber suunata ning niigi napid ressursid vähemtähtsatelt vedudelt esmatähtsatele vedudele suunata ja ebaharilikest oludest hoolimata teenuse tase kõrgel hoida.
Aasta lõpus täiendasime oma rakendust, et aidata lahendada Brexiti kriisi mõjusid transpordisektorile. Nüüd kuvame ka Ühendkuningriigi ja Mandri-Euroopa suuremate sadamate keskmist kaubaveoühenduse aega. Andmed on olemas nii Prantsusmaa kui ka Hollandi sadamate kohta, kus väljuvad laevad Suurbritannia sadamatesse.
Saame teie platvormiga veidi lähemalt tuttavaks. Kuidas käib reaalajas saadetiste jälgimine? Mida kõike on selleks vaja, et tarnija omaks pidevalt ülevaadet sellest, kus tema kaubad parajasti on?
Meie platvorm on sisuliselt andmetöötlustorustik (ingl k data processing pipeline), mis hõlmab ühelt poolt transpordi andmed selle kohta, kust kuhu ja kui palju on vaja vedada. Teine pool on erinevatelt seadmetelt tulev pidev asukohaandmete voog, näiteks kaupa vedava veoki GPS-striim.
Tänu oma algoritmidele saame näha, mis on hetkel saadetisega toimumas, kuhu transport suundub, millal see sinna jõuab (ETA), millal toimus kauba laadimine jne. Tänaseks on meie platvormiga integreeritud enamus taolistest veoautode jälgimis süsteemidest (näiteks TomTom).
Sisuliselt oleme transpordisektori Google Assistant, kuna meil on kõige eeltoodu juures võimekus tuvastada ja teavitada kõiki osapooli võimalikest viivitustest, näiteks ummikutest, probleemidest piiriületusel või veokite vahetustest ja ajakava muutustest.
Uusi inimesi värvatakse üldiselt siis, kui ettevõte on kasvamas ja käsil on uued projektid. Saan aru, et teil on hetkel oma teenuse päris suuremahuline kasvatamine käsil.
Jah, tänu uuele koostööle kasvas meieni jõudvate andmete hulk ca kümnekordselt ning nüüd on vaja neid haldama hakata.
Transpordiandmeid saame lisaks klientidelt otse saadetud infole ka partnerorganisatsioonidest, millest suurimaks on Euroopas Transporeon, kus on ühendatud suurtootjad ja rekafirmad ehk tarnijad, ning platvormi kaudu leiavadki tootjad veostele tarnijad.
Kui varem müüsime oma teenust klassikaliselt ärilt ärile, siis mõne aja eest võtsid ettevõtete juhid vastu otsuse teha Sixfoldi teenus kättesaadavaks kõikidele Transporeoni klientidele.
Transporeon lisas eelmise aasta septembrist Sixfoldi teenuse kõigi oma teenuste baaskomponendiks ning kõik Transporeoni kliendid said üleöö ka Sixfoldi klientideks. Nüüd aga kasvas nende arv kümnekordseks üle öö.
Meie jaoks tähendab see suurt ärilist kasvu ja hetkel oleme nn rollout-faasis, kus meil on vaja kõik need uued transpordifirmad ja nende sõidukite info süsteemi saada. Aastase akna jooksul peame selle kõik ära tegema ning olema septembriks nii kaugel, et kõik, kes on osa võrgustikust, tajuvad meie pakutavat väärtust.
Mastaabi mõistmiseks toon välja, et Transporeonil on 1200 suurtootjat ja üle 120 000 tarnija, kes kõik nüüd meie teenust kasutada saavad.
Mida äri niivõrd suuremahuline skaleerimine tehnilise poole pealt hõlmab?
Tegime möödunud augustis tublit tööd, et elada üle sissetulevate transpordiandmete 10-kordne suurenemine ja äri vastavalt skaleerida. Loe lähemalt siit.
Nüüd oleme tarnijate süsteemi külge pookimise juures. Põhiline koormus meie süsteemile tulebki jälgitavatest veokitest (siin on oluline andmete läbilaskevõime), kuna iga reka kohta võib tulla minutis üks signaal ning mida rohkem veokeid, seda rohkem on meil vaja korraga ka andmeid hallata.
Tehnoloogiasektoris on hästi teada, et kui sul on n väike, siis sobib pea iga lahendus ja probleeme pole. Niipea kui su n kasvab kümnetesse miljonitesse, muutub kõik arvutiteadlaste jaoks huvitavaks.
Eestis oleks mistahes infosüsteemi tegemise juures keeruline leida kohta, kus skaleerimine muutub keeruliseks, kuna n ehk elanikkond on niivõrd väike, ainult 1,3 miljonit. Meieni jõuab täna umbes 250 000 andmepunkti minutis, mis teeb 15 miljonit tunnis ja 360 miljonit päevas. Aasta lõpuks peaks see andmete hulk mitmekordistuma.
Lisaks andmete ja tarnijate süsteemi lisamisele on meil vaja ka palju algoritmilist tööd teha, et andmetest väärtust välja kaevata. Näiteks on meil heuristilised algoritmid, mis üritavad tuvastada, millal veok seisab ning kus ja kui kaua peatutakse. Pärismaailma andmed on mõistagi mürarohked, signaalid hüppavad ringi, ehk siis data stream’i puhastamine ja selle põhjal analüütiliste otsuste tegemine on samuti väljakutse, mida pakkuda saame.
Ja kolmandaks on meil ka veebirakendus, mis peab pakkuma visuaalselt meeldivat ja mugavat kasutajakogemust. Ühesõnaga, meil on väljakutseid ja ülesandeid väga laia ampluaaga inimestele. Oled sa andmeteadlane, full-stack arendaja või tahad hoopis infrastruktuuriga tööd teha – meil on seda kõike pakkuda.
Kuidas teie arendajad töötavad?
Meie DevOps kultuur ja filosoofia on vabadus otsustada ja valida oma tehnoloogiad, millega kaasneb mõistagi ka vastutus süsteemi eest algusest lõpuni.
Meie arendajad osalevad juba uute arhitektuuride väljamõtlemises ja on projektidega seotud idee algusest kuni testimise ja deploy’miseni. Eraldi testijaid meil pole – arendajad ise deploy’vad, hoiavad töös ja on ise ka valves, kui süsteemis peaks midagi juhtuma. Oleme devopsile lähenenud nii, et kõigil peaksid olema oskused, kuidas Kubernetesega töötada ja andmebaase üles seada. Kui ei ole, siis õpetame. Meil on tiimis ka mitu valdkonna eksperti, kes kogu asja veavad.
Miks teie juures hea töötada on?
Me teame väga hästi, et kogu IT-maastikul Eestis pakutakse töötajatele materiaalse poole pealt üpris samu asju. See, et meil on hea palk, tiimiüritused ja snäkid kontoris, ei ole enam mingi faktor. Miks inimesed meie juurde tulla tahavad, seisneb hoopis meie pakutavates tehnilistes väljakutsetes.
Meil on suured andmemahud ja sellega seotud väljakutsed, mis lähevad aina keerulisemaks. Arvan, et täna on raske leida Eestis ettevõtet, kes tegeleks sellises mahus andmete ja probleemidega nagu meie.
Teine tahk on kindlasti siin see, kuidas meie asjad arhitektuuriliselt ja tehniliselt lahendatud on. Meie juurde tulnud kandidaatidele ja enda töötajatele meeldib see, kuidas me saame skaleerida ja ettevõtet kasvatada – need alustalad on meil algusest peale läbi mõeldud ja väga tugevad.
Kui meie juures käiakse ja nähakse, kuidas me asju teeme, siis tehniline keerukus ja meie tehniline tiim on see, mis meid ehk teistest firmadest eristab.
Meil on ka üpris väike arendajate tiim, koos andmeteadlastega veidi üle 20 inimese. Kõrvaltvaatajana võib meid ehk võrrelda sellega, mida Bolt teeb, aga organisatsiooni kultuurilt ja suuruselt oleme ikkagi väga teistsugused.
See tähendab ka seda, et tänasel liitujal on väga suur mõju sellele, mida me teeme. Keegi pole niisama mutrike. Inimesi otsides pole me kunagi keskendunud sellele, et neil oleks üks ja kindel oskus, vaid me tahame leida kirglikke ja õpihimulisi inimesi, olenemata tehnoloogiatest, mida nad on varem kasutanud.
Viimasena tooksin välja meie rahastuse poole, mille poolest ka teistest idufirmadest erineme. Me pole kunagi pidanud läbima mingeid rahastusringe, vaid meil on algusest peale olnud kindel investor, kes usub sellesse, mida me teeme, ja on taganud finantsilised vahendid, et ettevõte saaks kasvada.
