“10-14 aastastele GTA V või Outlasti näidata on ikka liig mis liig. Keegi pole mulle kordagi vihjanud, et nendele (teistele mänguüritustele toim.) üritustele on pääsenud 10-14 aastased ja nad mängivad seal sellise sisuga mänge nagu eelpool näideteks tõin,” põhjendas Kiss otsust, miks ta ei ole analoogseid teabepäringuid esitanud teiste ürituste kohta.

“Minu isiklikust vaatepunktist on suur vahe kas mingit lausvägivalda näidatakse 10 aastastele või mingit täiesti süütut mängu mängib 17 aastane,” lisas Kiss.

Tarbijakaitseameti otsus tehti kiiruga ja puusalt tulistades

Videomängudele keskenduva taskuhäälingu “Puhata ja mängida” saatejuht Rainer Peterson leiab, et tarbijakaitseameti otsus oli küll põhjendatud, kuid see tehti kiiruga.

“Ühtepidi on hea, kui ürituste korraldajad hakkavad paremini läbi mõtlema, mida ja kellele näidatakse. Valus võib see olla aga võrgupidudele, mille olemus on natukene teistsugune kui see, et näitame lihtsalt retsi õudusmängu suurel ekraanil. Mõned üritused aga on juba minu arvates päris ideaalses kohas vanusepiirangutega, näiteks “MängudeÖÖ” on 16+ üritus, mis on igati mõistlik,” leiab Peterson.

“Otsus tõenäoliselt on õige, sest “Outlast 2″ kindlasti ei ole mäng, mis oleks mõeldud päris väikestele lastele. Küll aga on küsitav see, kuidas see otsus põhjendatud on ja kus kohast täpselt peaks see vanusepiir jooksma – ilmselgelt on seda kiiruga ja puusalt tulistades tehtud ning et see oli tehtud niivõrd vähe aega enne ürituse toimumist, mis ajaliselt ei jätnud korraldajatele muid valikuid kui see ära jätta,” leiab videomängude teemalist taskuhäälingut viis aastat juhtinud Peterson.

Petersoni sõnul võib tarbijakaitseameti uus lähenemine hakata kõige rohkem mõju avaldama e-spordi üritustele, mida annab võrrelda nn pärisspordiga, kus peab samamoodi noorelt alustama.

“Võrgupidudega on see eriline asi, et seal mängitakse võistluslikke mänge, mida mängijad on kodudes mänginud ja harjutanud niivõrd palju, et isegi kui need mängud on vägivaldsed, siis mängijad seal sellele ise tõenäoliselt erilist tähelepanu ei pööra, olenemata vanusest. Olulised on seal oskused ja tiimitöö ning kuidas neid paremaks lihvida. Tõenäoliselt seal ka pealtvaatajad mitte niivõrd ei vaata vägivalda kui oskuseid. Paralleel pärisspordiga, maadlust või MMA-d hakkavad lapsed samuti harjutama väga noorelt ja siin me ju ei räägi latsekaitseseadustest ja vägivallale õhutamisest, kuigi lapsed pannakse omavahel “kaklema”. Kellelgi ei tule see pähegi.”

Kohila LAN jääb ilma 40% külastajatest

Populaarse võrgupeo Kohila LAN korraldaja Rasmus Koit leiab, et kui nad peaksid üritusele seadma vanusepiirangu, siis järgmisel aastal on neil kõvasti vähem osalejaid ja võrgupidude levik kahaneb kindlasti suures ulatuses.

“(Kohila LAN toim.) Üritusel ei ole konkreetset vanusepiirangut sellepärast, et 18 aastased vastutavad enda eest ise ja nooremad peavad küsima oma vanematelt luba, et ööbida üritusel ja vastavaid mänge mängida. Alla 18 aastastel on vastutajateks vanemad. Ürituse korraldajatena vastutame meie nende tegude eest ainult ürituse territooriumil. Peale selle tõstes kõrvale kõik muu, siis isiklikult arvan, et võrgupeol osalemine on on võrratu kogemus millest peaksid kõik osa saama,” sõnas Koit.

Koit tõi välja, et umbes 40% üritusel osalejatest on alaealised, kuid piirangu seadmisega nad rahalist kahju ei kannataks.

“Sellist üritust korraldades on väga raske kasumisse jääda ja isiklikult pole see üritus ka mõeldud rahalise kasu saamiseks. Ürituse mõte on pakkuda noortele võimalust ennast tõestada samasuguste huvidega inimeste seas. Sellised üritused on ka kindlasti hea alternatiiv muudele ajaveetmisvõimalustele, mis võivad alaealiste jaoks olla lausa illegaalsed. Pean siin silmas alkoholi tarbimist, mis on päris suureks probleemiks. Rahalises mõttes võib kindlasti probleemiks tulla see, et väiksema inimeste arvuga on kõvasti raskem korraldada üritust, mis on kvaliteedi ja suurusega samal tasemel,” arutles Koit.

Koit leiab, et selline piirang mõjutaks võrgupidude ning e-spordi arengut Eestis.

Vanusepiirangu seadmine tähendaks “MängudeÖÖ” ümbermõtestamist

Eesti ühe populaarseima mängudeürituse “MängudeÖÖ” korraldaja Andri Allase sõnul tähendaks üritusele 18+ vanusepiirangu seadmine selle sisulist ümbermõtestamist.

“Kuigi “MängudeÖÖ-d” korraldatakse alates 2012. aastast, on vanusepiirang 16+ kavas olnud alates 2014. aastast. Eelnevalt oli vanusepiiranguks konkreetselt 18+. Oma tegevuses oleme järginud Lastekaitseseaduse § 23 1. peatükki, mis piirab alaealise liikumisvabadust. Sellele lisaks oleme sätestanud, et MängudeÖÖle ei pääse alla 16. eluaastased ka täiskasvanud saatjaga, sest tunneme, et varajaste hommikutundideni kestev üritus, kus näidatakse ka vägivaldseid videomänge, ei ole alla 16. eluaastase jaoks sobilik koht. Kui on selgunud, et üritusele on siiski nooremad kui 16. eluaastased pääsenud, oleme neil palunud lahkuda ning seda on saatnud igati mõistev suhtumine,” sõnas Allas Geeniusele antud kommentaaris.

Korraldaja sõnul ei ole nad detailset statistikat pidanud, et oskaks öelda, kui suur osa külastajatest on alaealised olnud. Külastajate keskmiseks vanuseks peavad nad 22-26 eluaastat.

“Meie jaoks tähendaks see (18+ vanusepiirangu seadmine toim.) sisulist ümbermõtestamist, kas muuta terve üritus 18+ piiranguga või teha eraldi alad, millest üks oleks 16+ ning neile sobilike mängudega, teine omakorda 18+,” leiab Allas.

Sarnaselt “Puhata ja Mängida” taskuhäälingu saatejuhile leiab ka Allas, et tarbijakaitseameti lähenemine hakkab mõjutama e-spordi arengut Eestis.

Suurimaks kaotajas on Eesti e-spordi areng

“Mõju Eesti videomängude kultuurile oleneb sellest, millele piirang laienema hakkab. Kuid kindlasti mõjutab see kohalikul tasandil e-spordi arengut. Kui noortelt võtta ära võimalus panna end võistlustel proovile, ei saa me rääkida ka maailmatasemel Eesti videomänguritest, millest oleks äärmiselt kahju, sest e-sport kui spordiala on üks maailma kiiremini arenevaid valdkondi ning sellest mahajäämine tähendaks pikas perspektiivis ainult halba. Samuti mõjutaks see videomängude kultuuri laiemalt. Ürituste 18+ vanusepiirang tähendaks külastajatearvu vähenemist, mis omakorda vähendaks partnerite ja toetajate huvi, mis omakorda vähendaks ürituse üldist kvaliteeti. Partnerite huvi vähenemine võib laieneda sellisel juhul ka striimerite ja videote tegijatele, ka üldisele mängumeediale. Sellises olukorras on kaotajaks kõik. Nii läheks Eesti mängukultuur 15. aasta tagusesse aega ning teeks vahepeal asjaarmastajate poolt tehtud töö olematuks.”

Teemat kommenteerides leidis ka TTÜ e-Spordi mänguürituse korraldaja Rasmus Rüngenen, et sellise vanusepiirangu seadmine pidurdab videomängude kultuuri arengut Eestis.

“Suured e-spordi juhtriigid nagu Rootsi ja Saksamaa on suutnud selle mure (vanusepiirangu toim.) lahedada ära, tehes koostööd riigiga ning lubades siiski noori võistlema, kuid säilitada selline õigus, et igale alale üritustel alaealistel pole ligipääsu. Minu arvates tekitab vanusepiirangu seadmine Eesti videomängude kultuuri arengus aeglustumise. Videomängud ja e-sport üldse on tänapäeval väga kiiresti arenev tööstusharu, mida ei tasuks pigem kinni hoida vaid teha koostööd selle nimel, et oleks võimalik kõikidel huvilistel mängida. Võrgupidudele vanusepiirangu kehtestamine tooks kaasa selle, et puuduks lisaks tavalisele mängimisele võistlusmoment,” sõnas Rüngenen.