Elisa blogi

5G sagedusoksjon ei tohiks lõhkuda maailma üht edukaimat mobiilsideturgu

Endine majandusminister Kadri Simson tegemas videokõne oma Soome kolleegile üle 5G võrgu. Laval seisva Elisa juhi Sami Seppäneni selja taga olev valge "purk" on seade, mis ühendub 5G võrku.Foto: Hans Lõugas

Elisa Eesti juht Sami Seppänen selgitab, milline on Eesti 5G sagedusala jagamise praegune olukord ja milliseks võib kujuneda tulevik.

Mobiilse side ärivaldkonna vundament on raadiosagedused. Kuigi silmale nähtamatu ja käega katsumatu, on raadiosagedusi tabav võrrelda maavaradega – piiratud ressurss, mille efektiivsel kasutamisel luuakse ühiskonnale tohutut väärtust ja millel põhinevad teised majandusharud. Sageduste kui piiratud ressursi kasutamise korraldamiseks on riikides üle maailma kasutusel süsteem, kus konkurentsi tagamiseks antakse sagedused ettevõtetele kasutamiseks avaliku oksjoni teel võimalikult efektiivsete plokkidena.

Milline on Eesti olukord?

Euroopa Liidus on 500 miljonit elanikku, kes sooviksid endale seda hinna ja kvaliteedi suhet, mida saavad kasutada Eesti mobiilside tarbijad. Ka nemad tahaksid, et kiire mobiilside ühendus oleks pea iga kuuse all nagu meil. Meie Statistikaameti analüüs makromajanduse põhinäitajatest aastatel 2011-2019 näitab teiste toodete ja teenuste pidevat kallinemist – ent telekommunikatsioonivaldkonnas on ühikuhinnad järjekindlalt aastaid langenud.

Mida sellest järeldada? Majandusteadusest teame, et pole olemas tugevamat turujõudu kliendi heaolu tagamiseks kui hästi toimiv konkurents. See on Adam Smithi kirjeldatud nähtamatu käsi, mis on aidanud kujundada Eestist Euroopa parima hinna, kvaliteedi ja kättesaadavuse suhtega mobiilsideteenusega riigi. Oluline osa kliendi heaolu tekitamisel on olnud riigi senisel sageduspoliitikal, kus sagedused on jagatud kiiresti ja tasakaalukalt teenusepakkujatele, kes on kohe hakanud võimsalt investeerima. Tulemuseks on olukord, kus näiteks tuntud ja lugupeetud uuringufirma Tefficient nimetas Eestit mõne muu eduka riigi hulgas mobiilside kasutajate paradiisiks. (Tefficient Industry analysis 3/2018)

Tulevik ehk 5G

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on välja kuulutanud järgmise põlvkonna mobiilside ehk 5G sagedusala enampakkumise. Möödunud nädalal, sisuliselt 25ndal tunnil peatas selle enampakkumise Levikom, kelle mitmed esitatud pooltõed vajavad ka avalikult lähemalt selgitamist.

5G võrk on oma olemuselt ehitatud kasutamiseks väga laia sagedusspektriga. Mida laiem spekter, seda suuremad on kiirused ja võrgu läbilaskevõime. See on ka põhjus, mis välja töötatud 3×130 MHz toetab kõige paremini 5G levialade rajamist ja kliendile parima teenuskvaliteedi tagamist. Vastasel korral toimuks sagedusspektrite ebaefektiivne kasutus. Kogemusest teame, et ka 5G võimsusest jääb meil ühel päeval kitsaks, ja siis on meil vaja järgmist tehnoloogiat.

Kui jagataks kolme sagedusbloki asemel välja neli, nagu Levikom pakub, tähendaks see 5G võrgu väljaehitamise takerdumist. Põhjus selles, et täna puudub Eestil koordinatsioonileping Venemaaga, mis sätestaks sagedusriba ülemise poole, ehk 3600-3800 Mhz kasutuse vahemikus. Võimatu on hinnata, millal see leping võiks tekkida. Kuni koordinatsioonilepingu sõlmimiseni ei saa aga neid sagedusi praktiliselt kasutusele võtta (kasutada saaks ainult Lääne-Eesti saartel), ehk teadmata aja jooksul saaksid 5G-d välja arendada vaid kaks operaatorit. Ja see tähendaks Eesti mobiilsideturu – mis, meenutuseks, on Euroopa efektiivseimate seas – täieliku segipaiskamist. Seetõttu ongi riik töötanud välja nutika lahenduse, kus koordinatsioonilepingu sõlmimiseni Venemaaga jagatakse vahemik sagedusriba alumine pool 3410 – 3600 MHz kolmeks väiksemaks blokiks, et kohe esimesest päevast oleks kolmel operaatoril võimalik 5G võrguarendustega liikvele minna. Peale koordinatsioonilepingu sõlmimist minnakse üle algse 3×130 MHz jaotuse peale vahemikus 3410 – 3800 MHz ja siis saab hakata pakkuma suuremaid kiiruseid ja läbilaskevõimet 130Mhz ribalaiust kasutades.

Miks jagas riik sagedusala kolmeks, mitte neljaks?

Levikom on väitnud, et oksjonile peaks minema 4×100 MHz. Vastab tõele, et sagedusala efektiivseks kasutamiseks ei tohiks ühe riba laius olla väiksem kui 100 MHz. Ent konkursile läheb Eestis täpsemalt 390 MHz, sest 10 MHz on vajalik eraldada kaitseväe puhveralaks, et kommertskasutusse minev 5G levi ei hakkaks liigse läheduse tõttu sõjalisi radareid segama. Ja just see panigi riigi lube kolmeks, mitte neljaks jagama – 390 MHz ju neljaks vähemalt 100 MHz plokiks ei jagune. Oluline on veel arvestada ka sellega, et NATO radarite jaoks võib kaitseala häirete tekkimisel laieneda ka sagedusvahemikule 3410-3420 MHZ, millega on ka praeguses oksjoni sagedusjaotuses arvestatud.

Levikom on väitnud, et MKM peaks andma välja vähemalt neli luba ja jätma ühe kanali regionaalseks kasutuseks tööstustarbijatele, meditsiiniasutustele ja regionaalsetele operaatoritele. Elisa ei tea ühtegi mainitud tegevusalade esindajat, kes oleks hakanud ise võrku opereerima. See lihtsalt ei ole kuluefektiivne. Küll on aga operaatorid teinud väga efektiivselt VPN-võrkusid tänaste tehnoloogiate peal ja see kindlasti jätkub ja tänased operaatorid konkureerivad tugevalt nende klientide eest.

Levikomi juht Peep Põldsam ütles Äripäevas (21.03.2019), et sai alles oktoobris teada, et riik on nende kasutuses olevad sagedused konkursile pannud. Tegelikult on Levikom osalenud ministeeriumi poolt korraldatud 3,5 GHz sagedusala aruteludes alates kevadest 2018 ja väita siinkohal teadmatust ei ole isegi enam pelgalt pooltõde.

Mis siis ikkagi takistab 5G tulekut?

Levikom on öelnud, et kohtuvaidluse tõttu ei hakka konkursi võitjad veel aastaid 5G teenuseid arendama, sest riskid on liiga suured. Vastupidi, just Levikomi soov peatada juba aasta aega arutatud ja läbi vaieldud sagedusoksjonit, pidurdab 5G arengut Eestis.

Kõik peamised telekomiettevõtted on kinnitanud avalikult oma soovi ja valmisolekut alustada esimesel võimalusel 5G võrgu rajamisega. Elisal on juba täna Tallinnas kolmes piirkonnas testsagedusel töötav 5G võrk ja liigume uute piirkondadega edasi.

Sageduslubade välja jagamisel oleme koheselt valmis avama kommertsvõrgu. Sagedusala kolmeks jagamine teeb võimalikuks selle, et iga operaator saab alustada 5G võrgu välja ehitamist eraldi 60-70 MHz laiusel sagedusribal, mida muud variandid ei võimaldaks. Levikomi väide teiste turuosaliste tegevusest on päris naljakas, kuna just need, kelle eest Levikom räägib, on need, kes ainsana on võimelised 5G sagedused kasutusele võtma, kuna 5G standard on ülesehitatud nii, et olemasoleval 4G-infrastruktuuril on oluline roll võrgu arenduses. Lisaks on vaja suures koguses majanduslikke ja oskuslikke ressursse.

Füüsikaseadused kehtivad endiselt ka 5G võrgu jaoks

Järgmise kümnendi alguses seisab Eesti koos ülejäänud maailmaga lootusrikka tehnoloogilise tuleviku lävel, kus rajatav 5G ehk viienda põlvkonna mobiilsidevõrk ühendab praegusaja revolutsioonilised tehnoloogiad nagu suurandmed või tehisintellekt ja loob sellega aluse uuele majanduskasvule, tööstustele, julgeolekule, tervishoiule ja kõigile teistele elualadele.

Ainus asi – füüsikaseadused ei ole muutunud ja sagedused on jätkuvalt piiratud ressurss. Riigi ülesanne on korraldada vajaliku sagedusressursi kasutusse andmine nii, et konkurents ja piiratud ressursi efektiivne kasutamine on tagatud samal ajal.

Märksõnad: , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.