5G ehk viienda põlvkonna mobiilside tehnoloogia ja sellega kaasnevad mõjud on tekitanud palju kõneainet. Kuigi alusvõrke on selleks ette valmistatud juba aastaid, siis see uue põlvkonna tehnoloogialaegas koos kõigi oma võimalustega on veel avamata. Teema on sellegipoolest aktuaalne. Mis see 5G üldse on ja mis täpsemalt muutub uue tehnoloogia tulekuga?
Elisa raadiovõrkude ja taristu valdkonna juht Kristo Kork selgitab asja põhjalikumalt.
Kas 5G on seotud peamiselt telefonidega?
Päris palju oleme kuulnud, et 5G seostatakse kiiremate ja võimekamate nutitelefonidega. Tõsi, 5G võimekusega telefonid on juba täiesti saadaval, kuid Korgi sõnul toob uue põlvkonna internet enim kasu koduühendustele, kuna viiruse levikust tingitud kodukontorite periood on muutnud üleriigilise teenuspakkuja rolli veelgi olulisemaks.
Kuna inimesed sõltuvad suuresti kiirest ja katkematust internetiühendusest, siis 5G võrgu avamise järgselt tulevad Eesti turule ka 5G toega väliruuterid. Need ruuterid võimaldavad parimat kasutuskogemust pakkuda üle õhu ning peamiselt linna äärealadel ja maapiirkondades, kuhu kaabelühendus ei ulatu.
Hiljem jõuab 5G ühenduse olulisus ja nõudlus ka nutitelefonidele, sest tarbitav sisu nõuab üha rohkem andmemahtusid.
5G pealetulek muudab interneti ainult kiiremaks
Palju on räägitud ka sellest, et 5G teeb ainult internetiühenduse kiiremaks ning väga palju muud ei muutugi. Tegelikult on kiirused kõigest üks aspekt selle olulise arengu juures.
Korgi sõnul võimaldab 5G hilisemas faasis välja arendada ka uuemaid asjade interneti võrke (Internet of Things ehk IoT) seadmetele, mis võivad olla nii paiksed kui ka liikuvad ning asuda näiteks kanalisatsioonikaevudes või ukselukkudes.
5G võrgu tähtsus on vajalik elanikele, avalike teenuste osutajatele ja ka seadmetele, mis üha kasvava andmemahu edastamiseks vajavad usaldusväärset ja kiiret internetti. Lisaks tõuseb meeletul kiirusel ka võrgus olevate seadmete arv ja interneti võrgukoormus.
Millistest kiirustest me üldse räägime 5G puhul? Juba tänasel päeval võimaldab 5G laboritingimustes edastada andmeid kiirusega 2-3 Gb/s ning tulevikus isegi kuni 10 Gb/s. Igapäevases argielus jääb 5G kiirus esimestel aastatel 1-2 Gb/s, kuid täna saab taolisi numbreid saavutada ainult kaabliühenduse abil. Tulevikus on ülikiire üle õhu internet kaabelinternetiga koos eksisteeriv ja teineteist täiendav.
Teine suur eelis uue tehnoloogia juures on selle madalam latentsus ehk hilistumisaeg. Lihtsustatult on latentsus aeg andmete saatmisest kuni nende kohale jõudmiseni. Tulevikus võimaldab 5G tehnoloogia kiireid ühendusi, mille latentsus on inimsilmale ja -kõrvale tajumatu, mis omakorda võimaldab teha arenguhüppeid paljudes eluvaldkondades nagu näiteks transport, meditsiin ja meelelahutus.
Mis veel?
Reaalsus on see, et nii 5G kui ka 4G jäävad koos eksisteerima pikemaks ajaks ning sellele viitab ka 4G tehnoloogia standardinimetus LTE ehk Long Term Evolution. Praegusel hetkel on 4G tehnoloogia peale minemas klassikaline kõneteenus, et valmistuda 2G ja 3G tehnoloogiate sulgemiseks.
Kui 4G peamiseks eesmärgiks oli ühendada inimesi, siis 5G võrk luuakse eeskätt selleks, et ühendada seadmeid ja teenindada inimeste kasvavaid andmesidevajadusi.
4G sagedused ei võimalda nii kiiret andmevahetust kui 5G, mis tähendab, et kõik uudsed seadmed, mis vajavad toimimiseks kiireid ühendusi, ei saa oma potentsiaali täielikult täita. Näiteks isejuhtivad autod vajavad turvalise transpordi jaoks kiiret võrguühendust.
Üsna palju räägitakse ka 5G ja koroonaviiruse omavahelisest seotusest. Siiski ei soovita Kork nende kahe teema vahele võrdusmärki tõmmata.
“Maailmas on igasuguseid vandenõuteooriaid alustades lamedast maast kuni 5G seotusele koroonaviirusega. 5G ja koroonaviiruse seotus on sama tõsiselt võetav kui info, et Elvis on jätkuvalt elus,” sõnas Kork.
