Õigussüsteem ja -teenused peavad muutuma inimsõbralikumaks ja arusaadavamaks, tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli teadlane Ebru Metin, kes esines samateemalise ettekandega Helsingis septembris toimunud rahvusvahelisel tippsündmusel Legal Design Summit 2023.

Kes pole veel kuulnud, siis maailmas on kasutusele võetud mõiste “õigusdisain” (“juriidiline disain”), inglise keeles “legal design“, mille suurem eesmärk on keerulist õigussüsteemi ja -teenuseid oma klientide jaoks arusaadavamaks ning ka ootustele vastavaks kohandada.

Keerulised seadused ja õigusteenused, millele lisandub keeruline õiguskeel, hirmutavad inimesi eemale, mille tulemuseks on kas teadmatus oma õiguste ja võimaluste kohta või ka seaduserikkumised. Lisaks on maailm muutunud globaalsemaks, äri ja suhtlus käib piiriüleselt, aga sama tegevus erinevates riikides võib tuua kaasa erinevaid õiguslikke tagajärgi. 

Lepingu asemel igaühele arusaadav koomiks?

Eelkõige tähendabki õigusdisain õigussüsteemide ja -teenuste muutmist inimsõbralikumaks ja osapooltele vastuvõetavamaks, aga ka üldise kasutamismugavuse, rahulolu jms suurendamist.

TalTechi majandusteaduskonna doktorant-nooremteadur Ebru Metin rõhutab, et oma ettekandes “Legal Design for Social Innovation” tutvustas ta võimalusi, kuidas õigusdisaini saaks kasutada sotsiaalse innovatsiooni heaks ning miks on nn positiivsete sotsiaalsete muutuste loomine väärtuslik ja oluline ka ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel. On ju viimane paljude arenenud riikide jaoks verstapostiks, mille suunas liikuda. Kui inimene või kogukond saab aru, kuidas mingis suunas liikuda või eesmärke täita, siis seda meelsasti ka tehakse.

TalTechi majandusteaduskonna õiguse instituudi direktor, professor Tanel Kerikmäe lisab, et on täiesti võimalik, et just Tallinna Tehnikaülikoolist saab üks selle valdkonna teerajajaid.

Millest räägiti Helsingis toimunud sündmusel? Ebru Metin tõstis loenguprogrammist esile Stanfordi õigusdisaini labori direktori Margaret Hagani ettekannet. Võib öelda, et praktikas on legal design kui uuenduslik probleemide lahendamise meetod, mille eesmärk on lihtsustada ja samal ajal muuta õigussüsteemi kasutajate kogemusi oluliselt paremaks. Õigusdisaini võivat Hagani sõnul jagada viieks eri tüübiks: info-, toote-, teenuste, organisatsiooni ja süsteemide disainiks.

Konkreetsete positiivsete näidetena tõi Hagan Candy Changi nn tänavamüüjate juhendit, kus seadusepügalate asemel on lihtsad pildid, mis teevad puust ja punaseks, mida tohib ja mida mitte, milline peab olema müügilaud, kui kaugel see teeäärest asuda tohib, mis peab müüjal seljas olema, mis tõend kaelas rippuma jne. 

Teine hea näide on Creative Contracts’i nn pigem koomiksiraamatu moodi lepingud, mille kohta öeldakse taas – “leping, millest igaüks aru saab”, sest pildid räägivad enda eest. Esile tõstis Margaret Hagan ka NorthEasterni Ülikooli õigustudengite projekti Nanny Van, mis pakub lapsehoidjatele kõikvõimalikku juriidilist abi ja nõu, mida neil võib vaja olla, sh võitlemiseks oma õiguste, tööaja, -tasu jms eest. 

Kuid ka Ebru Metin esitles oma ettekandes üht juhtumiuuringut varasemast koostööprojektist ÜRO Türgi arenguprogrammi ja Türgi sotsiaalse ettevõtte Legal Design Turkey vahel (olles ise viimase asutaja).

TalTech on juba Balti riikides esirinnas

Kokkuvõttes tunnistavad professor Tanel Kerikmäe ja Ebru Metin, et õigusdisainil kui õigusuuenduse valdkonnal on suur potentsiaal motiveerida nii praeguseid kui ka tulevasi eksperte lahendama õigusprobleeme loovalt ja kasutajasõbralikul viisil. Samuti aitab see kaasa erinevate sotsiaalsete gruppide koostööle, multidistsiplinaarsusele ja eksperimenteerimisjulgusele. Lisaks aitab nn juriidiline disainilahendus professionaalidel paremini mõista tehnoloogiat ja kasutajate vajadusi.

Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut ongi juba tegelenud juriidilise disainiga nii oma uuringutes  kui ka loengutes ning on jätkuvalt üks õigusinnovatsiooni eestvedajaid Eestis ja kogu Balti riikides.

Mis on Legal Design Summit?

Sel aastal septembri keskel toimunud Legal Design Summit on üleilmne sündmus, mida korraldatakse 2016. aastast, kusjuures selle algseks korraldajateks olid Dottir õigusbüroo ja teenusdisainiettevõte Hellon. 

2023. aasta sündmuse korraldajad oli vabatahtlikud, keda toetasid nii sponsorid kui ka partnerid mittetulundussektorist.  Osalejaid oli üle maailma 450.