Nutiseadmed on imelised vahendid. Mida kõike nendega teha ei saa: suhelda sõpradega, ajada töö- või kooliasju, mängida ja pildistada, töödelda videoid ning neid maailmaga jagada… On ainult üks aga – kui targal telefonil või kellal saab aku tühjaks või kestab vaid pool päeva, on lugu päris halb ning kõikvõimas vidin umbes sama kasulik kui tükk plastikut.
Kas see tähendab, et aku ongi nutiseadme kõige olulisem osa? Mine võta kinni, aga tähtis on ta igal juhul. Seepärast tasub võtta natuke aega ja seadistada telefon või nutikell selliselt, et see laadimise järel liiga kiiresti ei tühjeneks ning aku enneaegselt ei kahjustuks. Mida selle tegevuse juures aga silmas pidada?
Seadistamisele kulutatud aeg on hästi kulutatud aeg
Otse loomulikult on päris märkimisväärne võit aku puhul peidus ekraani heleduses, mida saab sättida nii nutitelefonidel kui ka –kelladel. Nimelt kulutab kõrgemaks seatud heledus rohkem energiat, mida nutiseade võiks muidu muuks otstarbeks, näiteks päeva lõpuni töötamiseks kasutada – ja vahe võib olla üllatavalt suur.
Seega, kuigi kiusatus hoida ekraane kogu aeg piisavalt eredana võib olla suur – et näeks neilt pilti isegi ereda valgusega ruumis või suvise päikese käes –, ei pruugi see siiski kõige parem mõte olla. Pigem tasub teha linnuke automaatse heleduse lahtrisse, sest vähegi uuemad nutiseadmed on üsna targad ning suudavad enamasti ise päris hästi hinnata, kui hele ekraan ümbritsevat keskkonda arvestades parasjagu olema peaks, et seda mugav kasutada oleks.
Omaette teema on “always-on display” (AOD) ehk ekraani funktsioon, mis hoiab telefoni või kella ekraani pidevalt sisselülitatuna ning kuvab seal näiteks kellaaega, kuupäeva või toredat mustvalget pildikest kassist. Asja mõte on selles, et siis saab telefoni lauale jätta, kella käel hoida ja vaadata märguandeid või aega ilma, et peaks tegema spetsiifilist randmeliigutust või mõnda nuppu vajutama. Kahtlemata on tegu vahva mugavusega, kuid selle eest peab kahjuks lõivu maksma.
Nutiseadmete üks suurimaid energiaröövleid ongi just ekraan ja kuigi enamik tootjaid optimeerivad AOD seadeid omajagu, näiteks OLED-ekraanil saab musta värvi kuvavad pikslid välja lülitada, kulutab funktsioon endiselt palju akut. Kui palju? Näiteks nutitelefonide ja kaamerate testimisega tegeleva portaali DXOMARK hiljutine katsetus näitas, et ooterežiimis oli nutitelefonide aku kestuse vahe keskmiselt neljakordne. Seadmeti võib tulemus küll erineda ja mõningase seadistamisega saab vahet natuke muuta, kuid siiski pole AOD kasutamine alati mõistlik.
Traadita ühendused röövivad korralikult akut
Mõju avaldavad akule ka traadita ühendused, nagu GPS, WiFi ja Bluetooth. Näiteks GPS-i sees hoidmine võib akut laastata üsna tugevalt, eriti juhul, kui mõni programm pidevalt taustal asukohta jälgib. Seega tasub asukoha jälgimine tõesti välja lülitada, kui seda vaja pole. Samuti võtab üsna palju energiat WiFi, mida liikvel olles enamasti ei kasutatagi. Lihtsalt väljalülitamise asemel on ehk paremaks alternatiiviks targad lahendused, mis hoiavad WiFit sees vaid kindlaksmääratud ja turvaliste võrkude levialas.
Bluetooth kuigi palju energiat ei tarbi, kui ühtegi seadet parasjagu ühenduses pole. Samas, ainuüksi juba turvalisuse kaalutlustel pole mõtet seda ühendust niisama sees hoida, kui seda ei kasutata.
Tarkvaraliste rakenduste osas on asi praegu üsna lihtne: näiteks telefonis töötavate programmide sulgemise osas ei maksa üle mõelda, sest nutiseadmed oskavad ennast ise päris hästi optimeerida selliselt, et nad üleliia akut ei kurnaks. Küll tasub aeg-ajalt jälgida, millised rakendused rohkem energiat kulutavad ning kui mõnda neist üldse ei kasuta, pole seda vaja telefonis hoidagi.
Variant on ka rakendusi ühekaupa seadistada, näiteks keelata taustal andmeside kasutamine või lihtsalt selle ajutiselt keelamine ehk nö passiivseks muutmine, ilma kustutamata. Viimast võivad automaatselt teha ka kohanduvad akuhaldurid, mis piiravadki harvem kasutatavate rakenduste akukasutust ning mille kasutamine sageli mõistlik on.
Paljudel seadmetel on sisseehitatud ka akusäästmise režiimid, mis võivad näiteks vähendada ekraani resolutsiooni ja värskendussagedust, lülitada välja sünkroniseerimisi ning peatada taustal toimetavate rakenduste töö. Teinekord võivad need anda päris häid tulemusi ning kui aku on üsna tühi, aga päeva lõpuni veel omajagu aega, tasub neid kasutada küll. Samas piiravad need paljuski seadmete funktsionaalsust, mistõttu pole nende pidev sees hoidmine jällegi mõistlik.
Vanema telefoni aku võib kesta pea võrdväärselt uuemaga
Laialt levinud teadmise kohaselt pole nutiseadmete akude eluiga kuigi pikk – juba paari aasta pärast peab aku välja vahetama või uue telefoni ostma. Aga kas see ka tegelikult nii on? See oleneb mõnest muutujast, muu hulgas üsna palju laadimisharjumustest.
Nimelt on liitiumioonakude kestmise huvides kõige parem hoida nende täituvus vahemikus umbes 20–80 protsenti. Müüt, et telefon tuleks laadimisel alati täis laadida ning kasutada, kuni aku tühjaks saab, tekkis varasemate akutehnoloogiate ajal, kuid praegu on igati mõistlik lükata juhe sappa, kus ja millal aga juhtub, et hoida täituvust õiges vahemikus. Aeg-ajalt täislaadimine ning seadme “kustumiseni” kasutamine midagi hullu ei tee, kuid pideva harjumusena ei ole see kasulik.
Pidevalt akuprotsenti jälgida on aga tüütu ja kui on tekkinud harjumus nutiseadmed ööseks laadima torgata, siis keegi nende lahti ühendamiseks poole magamise pealt korraks üles tõusma ei hakka. Õnneks teavad nutiseadmete tootjad seda väga hästi ja paljudesse seadmetesse ongi just seepärast sisse ehitatud lahendused aku eluea pikendamiseks.
Mõned neist jälgivad kasutaja harjumusi ja optimeerivad laadimistsüklid kellajaaliselt selliselt, et aku saaks täis laetud just ärkamise ajaks, mõned piiravad laadimise lihtsalt 90 protsendi peale. Kuna tootjaid ja nutiseadmeid on väga palju, on mõistlik kiigata oma seadme kasutusjuhendisse ja kulutada natuke aega seadistamisele – pikas plaanis võib kasu sellest olla märkimisväärne.
Tasub teada, et üsna hea mõte on kasutada laadimiseks õigeid adaptereid ning juhtmeid. Kuigi praeguseks enamlevinud USB-C-standard on teinud elu selles mõttes lihtsaks, et aku täitmiseks sobivad justkui pea kõik laadijad, mis pessa lähevad, on tõde siiski kuskil vahepeal. Nõnda ei pruugi mõned laadijad või isegi juhtmed ühilduda kõikide seadmete kiirlaadimise standardiga, harvemal juhul võivad need nutiseadet isegi kahjustada.
Aga kui aku on omadega päris õhtul?
Kui seadme aku kohe üldse enam vastu ei pea, kuid nutitelefoni või -kella tahaks niisama silmitsemise asemel siiski ka kasutada, võib uue seadme ostmise asemel olla mõistlikum lasta aku välja vahetada. See pole sageli üldse nii kallis, kui arvatakse, ja elektroonikaseadmete kauem kasutamine on lihtsalt üks igati rohelisele mõtteviisile viitav tegu.
Aga võib-olla on tõesti aeg kaaluda uue tehnikavidina soetamist? Miks mitte kasutada siis juba tagasiostuteenust: saad vana nutikella, telefoni või tahvelarvuti tagastada ning uue tehnika osta sellevõrra märksa soodsamalt.
Tagasiostuteenuse puhul tuleb küll arvestada, et füüsilised kahjustused võivad seadme väärtust omajagu alla viia ehk näiteks katkine ekraan või puuduvad nupud tähendavad mõningast rahalist kaotust. Teisalt peetakse aku mahutavuse vähenemist loomulikuks ning seda väärtuse hindamisel arvesse ei võeta. See tähendab, et kui nutiseade enam poolt päevakestki vastu ei pea ja kasutamiseks enam ei sobi, võib tagasimüügi väärtus siiski päris kena olla.
