Detsembrikuu on käesja seega tekivad kodudesse ning linnapilti kõiksugu jõulukaunistused, mis säravad, vilguvad ning värvi muutes jõulumeeleolu loovad. Rääkisime Päästeameti elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse eksperdi Kairet Kõljalaga sellest, millised jõuluehted on ohutud ning kuhu neid paigutada võib.

Detsembri hakul suundub hulk inimesi pööningule või keldrisse, ära tooma kasti, kus kilisevad ja kõlisevad jõuluehted. Sealhulgas ka elektrilised lambid ning tulukesed, mis võivad pika seismise tagajärjel kahjustada saada, sestap on tark elektrilised jõuluehted enne kasutamist üle kontrollida.

"Esimese asjana tuleks kindlasti kõik juhtmed üle vaadata, et kas need on terved ja korralikud. Äkki on nad kahjustada saanud eelmisest korrast, kui neid maha võeti näiteks õuest,"räägib Kõljalg.

Samuti tuleb olla ettevaatlik uute jõuluehete tellimisega.

"Trend on see, et inimesed tellivad eBayst ja AliExpressist endale Eestisse elektriseadmeid, aga nad peavad olema veendunud ka selles, et kõik vastaks nõuetele ja et seadmed ei oleks vigased. Saad küll odavalt, aga see jõuluehe võib olla kusagilt katki või valesti ühendatud,“ rääkis Kõljalgning lisas, et soovitav on osta elektrilisi jõuluehteid ikkagi poest kohapealt, kus kvaliteet on kontrollitud ja jõuluehteid võimalik ise uurida.

Lamp on parem kui küünal ja LED on parem kui hõõglamp

Üpris selge on see, et kuiv kuusepuu ja küünlad sellel on ohtlik kombinatsioon. Pea sama ohtlik on aga ka tavalise hõõglambi, mitte LED’iga töötav jõuluehe. Nimelt muutub hõõglamp kasutades palju tulisemaks kui LED, tuline lamp aga soojendab teisi asju, näiteks kuuseokast. Sama kehtib ka populaarsete tuledes kolmnurkadega, mida aknale kinnitatakse.

Kõljalg sõnab, et kindlasti tuleks jälgida, et kolmnurgast välja ulatuva lambi ots ei puutuks vastu kardinat või et lampe ei kaetaks kinni mõne rätiku või tekiga.

"Kuuse puhul on ka oluline näiteks, et kuusk ei oleks mingite küttekollete, näiteks kamina lähedusesvõi mingi muu materjali vastas, mis pidevalt on kuum, see on ohtlik,"räägib ta. Ohtlik on ta juba seetõttu, et toas püsti olev kuusk süttib sädemest kolme sekundiga lausleekidesse, hävitades võib-olla lisaks jõuluehetele ka kogu kuuse, elutoa ja terve maja.

"Sa ei jõua seal reageerida, pigem seda kõike ennetada,"ütleb Kõljalg.

Säärane oht püsib ka öösel, mistõttu tuleks nii kodust lahkudes kui magamise ajal vooluvõrgust eemaldada kõik elektrilised kaunistused, et ei tekiks tulekahju. Võimaliku tulekahju korral on hädavajalik loomulikult ka suitsuanduri olemasolu, mis kümne sekundi jooksul teatab tulekahjust helisignaaliga.

Ka õue paigutatavate elektriliste jõuluehete puhul tasub jälgida seda, kus on juhe ja kas ta on terve. Kuna õues sajab lund ja vihma, tuleb teha kindlaks, et juhtmed ei oleks seisvas vees ning et see ei jääks paksu lumekorra alla. Juhe ei tohiks kindlasti jääda raskete esemete alla või kuhugi vahele. Ei tasu lasta jõuluehete juhtmeid läbi akna pragude õue või jätta neid ukse vahele – see kahjustab juhet ning võib kaasa tuua kehva õnnetuse.

Sama kehtib ka koduloomade kohta.Koertele, kassidele, hamstritele ja jänestele meeldibasju närida, sealjuures ka juhtmeid, mis seega ei tohiks kindlasti olla ka põrandal, või mis peaksid olema pideva järelvalve all. Samuti võib maas vedelev juhe jääda jalgu nii mängivatele lastele kui ka loomadele, nii et juhtme taha komistades ei kuku mitte ainult laps, vaid ka terve kuusk.

Suureks probleemiks on ka pikendusjuhtmed.

"Pikendusjuhe on ju ajutine asi, millega sa saad korra midagi pikendada. Aga inimesed kasutavad neid igapäevaselt, nii et nad on koguaeg vooluvõrgus, pikendusjuhtmetesse pannakse liiga palju asju. Näiteks sul on pikendusjuhtmes kolm auku, aga mida me tihti kodudes näeme on see, et sinna külge on pandud veelharakapesad ehk harutoosid,millel omakorda on neli auku ja mis ka kõik on täis,"kirjeldab Kõljalg peamisi probleeme ja vigasid elektrisüsteemide kasutamisel, tuues välja ka selle, et paljudes kodudes on ühendatud vana ning uus elektrisüsteem, mis samuti on väga ohtlik.

Statistikat jõuluaegsete tuleõnnetuste kohta:

• Enamus tulekahjusid toimub just elutoas, kus kaunistusi on kõige rohkem.
• Elektrist põhjustatud tulekahjud juhtuvad enamjaolt just öisel ajal.
• Elav tuli on tulekahju tekkepõhjus number üks.
• Elekter on tulekahju tekkepõhjus number kaks.
• Eelmisel aastal kutsuti hoonetesse tuletõrjet 1610 korda.
• Detsembrikuus suureneb tulekahjude väljakutsete arv mitu korda.
• Eelmisel aastal hukkus detsembris tules 12 inimest.