Kui paljud kasutajad otsustavad lehekülje turvalisuse üle rohelise tabaluku põhjal brauseri aadressiribal, mis tähistab turvalist ühendust, siis tegelikult ei pruugi see veel tagada, et tegemist on turvalise veebiga. Õngitsuslehekülgede üle arvet pidav Phishtank avaldas, et ligi pooled õngitsus- ja pahavaralehed on nüüd samuti HTTPS-ühendusega, mis pole veel nende lehtede sisu ohutuse näitaja.
Petukirju, pahavara ja spämmi sisaldavad veebilehed on asunud aina aktiivsemalt ära kasutama paljude kasutajate suurt usaldust rohelise tabalukuga märgitud krüpteeritud andmesidega lehtede vastu, kuid tegelikult see saidi kasutamise turvalisust ei taga – HTTPS tähendab vaid seda, et ühendus antud veebiga on krüpteeritud ja pealtkuulamiskindel. Pahavara ja õngitsus-skeeme saab toimetada ka üle selle krüpteeritud ühenduse.
Kui 2017. aastal oli 24 protsenti kahtlastest lehtedest HTTPS-iga, siis 2018. aastal juba pooled ehk 50 protsenti.
