Täna ei tule enam tõenäoliselt kellelegi üllatusena, et internetiavarused on pungil küberpättidest, kelle põhiliseks eesmärgiks on saada ligipääs sinu kõige privaatsemale informatsioonile.
Selleks, et interneti kasutamine oleks turvalisem ja ennast kaitsta igasugu erinevate küberohtude eest, tasub tähelepanu pöörata paarile lihtsale, ent see-eest olulisele näpunäitele.
Tugevad paroolid
Üks kõige levinumaid viise ennast veebis kaitsmiseks on valida keskkondades tugevad ja pikad salasõnad, mida on võimalikult keeruline ära arvata. Kindlasti peaks jälgima ka seda, et parool ei sarnaneks sinu kasutajanimega. Samuti väldi salasõna moodustamisel näiteks enda sünniaega või telefoninumbrit.
Turvalisim meetod on lasta paroolid genereerida arvutil ning hoida neid krüpteerituna paroolihalduris. Tegu on tarkvaraga, mis hoiab kõiki su salasõnu krüpteeritud andmebaasis ja mille kasutamiseks on vaja meeles pidada ainult üks (kuid siiski keeruline ja pikk!) salasõna. Usaldusväärne paroolihaldur on näiteks LastPass.
Loomulikult tuleks viivitamatult parooli vahetada siis, kui märkad ebatavalist tegevust enda kontol.
Kaheastmeline tuvastus
Lisaks keerulisele paroolile, võiks kasutada veel kaheastmelist isikutuvastust. Kui keegi näiteks sinu parooli teada saab, siis sellest üksinda pahalasele ei piisa, sest kontole ligipääsu saamiseks on vaja kaht astet – parool ja kinnituskood telefonis või meilil.
Säherdust lahendust pakuvad näiteks Gmail ja Facebook.
Kahtlased lehed ja lingid
Kui sinu e-posti ilmub võõralt (või isegi tuttavalt!) isikult kahtlane kiri, kus lisaks kummalisele sisule on ka mingi tundmatu link, siis kindlam on alati ignoreerida. Sama kehtib ka näiteks linkidega, mis saabuvad hüpikakendega – jäta igaks juhuks vajutamata.
Küllaltki levinud on ka petuskeemid, kus pahalased on võtnud maineka veebilehe nime ning mõnel juhul isegi selle disaini, ent domeenilaiend on hoopiski teise lõpuga. Näiteks .COM laiendi asemel on kasutatud .ORG.
Kahtlaste ja tundmatutele linkide vajutades võid anda kurjategijale kontrolli oma arvuti ning seal olevatele andmete üle.
Regulaarsed tarkvarauuendused
Igasuguste uuenduste teavitused võivad tihtilugu näida üsnagi tüütuna, kuid tegelikkuses on just nimelt vananenud tarkvara üks küberrünnakute põhjustajaid. Aeg-ajalt tekivad süsteemides mõned ohtlikumad turvaaugud, mida oskavad küberpätid kohe enda kasuks pöörata. Seetõttu on ka pidev uuendamine vägagi tähtis tegevus.
Samuti tuleb alati veenduda selles, et uuendus oleks välja antud ametliku ja usaldusväärse teenusepakkuja poolt. On teada juhtumeid, kus “uuenduse” lingi taga on tegelikult mõni pahalane.
Ole ettevaatlik avalikes võrkudes
Võimaluse korral väldi tasuta WiFi võrke, sest iial ei tea, kes veel samas võrgus viibib. Pädevamad tegelased suudavad saada võrdlemisi lihtsa vaevaga sinu arvuti või telefoni sisule ligi, kui viibite parasjagu samas võrgus. Kindlam viis on eelistada pigem mobiilselt internetti.
