Zone'i blogi

Kolm suurt ohtu, mida peaksid veebis surfates kindlasti vältima

Kaitse ennast veebiookeanis varitsevate haide eest.Foto: pedrosfernandes/Shutterstock

Interneti üüratutes sügavustes on peidus kõikvõimalikke üllatusi ja paraku ei ole kõik neist positiivsed. Veebikasutajaid varitseb suur hulk ohte, millest teadlik olemine aitab neid tõhusamalt vältida.

Toome välja kolm ohuallikat, mida interneti kasutajad peaksid iga hinna eest vältima. Kui otsid veebis tegutsedes endale usaldusväärset ja turvalist partnerit, siis oled selle juba leidnud Zone.ee näol

Arvutiviirused

Erinevad tülikad arvutiviirused on üheks peamiseks ohuks internetikasutajate küberturvalisusele. Viiruste olemus ja hulk on aja jooksul plahvatuslikult kasvanud ning sageli ei pruugi inimene arugi saada, et tema seade on külge saanud digitaalse nakkuse.

Arvutiviirus on tarkvara, mis on disainitud kiiresti levima seadmelt seadmele, et nakatada võimalikult suur hulk interneti kasutajaid. Viiruseid levitatakse pealtnäha ohutute meetoditega, mida kasutame igapäevaselt. Näiteks võivad need peidus olla meilidega saadetud linkides või manustes.

Viiruste tekitatav kahju võib olla samuti mitmekesine. Näiteks võivad viirused välja nuhkida sinu kontode sisselogimisinfo, varastada või rikkuda andmeid ja muuta arvuti turvaseadmeid. Samuti võivad sinu meilikontod viiruste mõjul välja saata spämmi, et nakatada sinu kontaktilisti liikmeid. Kindlasti tasub teostada regulaarset viirusekontrolli ja teha kindlaks, et seadme antiviirus on aktiveeritud ja uuendatud.

Võltsid viirusetõrjujad

Arvutiviirustest on aastate jooksul palju räägitud ja tänaseks on suur hulk interneti kasutajatest nendega juba enam-vähem tuttavad. Teatakse, et veebis ohutult surfamiseks peab sisse lülitama antiviirusprogrammid. Ühest küljest teeb see häkkerite elu keerulisemaks, kuid teisalt avanevad neile ka uued võimalused.

Kuidas saada inimeste seadmetele ligi, kui kõik tirivad usinalt alla viirusi tõrjuvaid programme? Luua tuleb libarakendus, mis näeb välja nagu efektiivne viirusetõrjuja, kuid kannab tegelikult vastupidist eesmärki ja hoopis nakatab sinu seadme pahavaraga. Nii ei saa kasutajad arugi, et on langenud häkkerite õnge, vaid arvavad, et nende ohutus internetis on tagatud.

Võltsid viirusetõrjujad võivad imiteerida tuntumate arvutiviiruste vastu kaitsvate programmide kasutajaliidet ja disaini. Veendu alati, et tirid viirustõrjerakenduste uuendused alla ametliku tootja lehelt ja mitte läbi kahtlase kolmanda osapoole.

Õngitsusskeemid

Koroonapandeemia tõttu on õngitsemisjuhtumite hulk viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Suur osa maailmast siirdus kaugtööle ning koduste arvutivõrkude turvalisus on ettevõtete võrkude turvameetmetest sageli kesisem. Nii on inimesi hakatud pommitama õngitsuskirjadega, mis võivad külvata korralikult kaost.

Sageli näevad õngitsuskirjad välja nagu täiesti tavalised e-kirjad või sõnumid. Näiteks võid saada ametliku ilmega teate oma pangalt, et mingi eriti olulise liigutuse tegemiseks on sul vaja meili teel jagada oma PIN koode või muud tundlikku infot. Või potsatab su meiliboksi kiri, mille on näiliselt saatnud sinu ülemus, kes palub, et maksaksid kiiresti ära mõne arve.

Pangad ei küsi sinult kunagi infot PIN koodide ja sisselogimiseks vajalike rekvisiitide kohta. Kui mõni arve paneb sind kahtlustades kulmu kergitama, siis uuri igaks juhuks ülemuselt, kas ta ikka päriselt saatis ise rahaülekannet nõudva kirja. Samuti ole ettevaatlik kahtlastelt adressaatidelt saabunud linkide ja manuste avamisega.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.