Sa võid nüüd mõelda, et tahaks tõesti kiiresti kohale jõuda ning pole ju midagi, kui sõber praegu teab, kus ma olen. Sa ütled, kus sa oled, ta juhib su kohale ja tore külaskäik võib alata!

Kujutle nüüd, et sama sõber helistab sulle kell kaks öösel ja küsib: “Kus sa oled?”. Kui sa uurid, et miks tal seda vaja teada on, küsib ta vastu: “Aga sa ju üks kord olid nõus ütlema, miks sa nüüd viivitad?”

Kas mobiiltelefoni teenused on sinu sõbrad?

Ülal kirjeldatuga sarnases olukorras avastasid ennast mõned nädalad tagasi Google’i teenuste kasutajad, kelle asukohta Google salvestas ka siis, kui vastav teenus oli kasutaja meelest välja lülitatud.

Loomulikult on kasutajad Google’ile ise selleks nõusoleku andnud ja antud juhul tuli pettumus sellest, et nupp mis oleks pidanud ajaloo pidamise välja lülitama, ei teinud seda.

Siin tahangi kõigile meenutada, et kui oma asukohandmed kellelegi vabalt ära anda, siis pärast kontrolli tagasi saada on võimatu. Nupp kirjaga “Kustuta minu andmed” võib sama hästi lihtsalt 10 sekundit ilusat animatsiooni näidata ja siis öelda: “Tehtud!”

Kui sõber küsiks kell kaks öösel sinu asukohta, siis sa uuriks põhjalikult välja, miks see oluline on. Küsi ka oma teenuselt! Hea teenusepakkuja selgitab põhjalikult ära, mida ta andmetega teeb. Vaata näiteks Apple iOS seadmete või Androidiga seadmete asukohateenuste selgitusi ja mõista riske.

Millal on “anonüümne” tegelikult anonüümne?

Ülal viidatud teenusepakkujate seas kinnitab Apple, et asukohaandmed telefonist teenusepakkujani jõuavad anonüümsel ja krüpteeritud kujul. Samuti väidab anonüümset andmekogumist ka augustis Tartu linna inimeste asukohaandmete süsteem.

“Anonüümne” peaks tähendama seda, et andmetele peale vaadates kuidagi moodi keerukam välja mõelda, kelle kohta andmed käivad. Kui teenusepakkuja saab andmed rakenduse kaudu otse telefonist, siis on tal tänaste tehnoloogiatega võimatu väita, et ta ei suuda isikut tuvastada.

Ta saab küll kolmandate osapooltega andmeid jagades jätta välja peamised tuvastavad tunnused, kuid asukohaandmete puhul jääb risk ikka alles, sest on vähe inimesi, kes lähevad igal päeval samasse kohta tööle kooli ja samasse kohta koju.

Tuvastamise vältimiseks oleks vaja kasutusele võtta turvalise arvutamise tehnoloogiad (näiteks ühissalastus, turvaline ühisarvutus, usaldatavad täitmiskeskkonnad, täishomomorfne krüptograafia). Suured firmad on seda juba ka tegemas – iPhone’id kasutavad diferentsiaalprivaatsust ja Android on kasutamas liitmasinõpet.

Peame lootma, et aegamööda jõuvad privaatsustehnoloogiad teenustesse laiemalt.