Uudis

EISi nõukogu juht: Eesti domeene ei valitseta kitsaste poliitiliste huvide järgi

aetrahe.jpg

Eesti interneti sihtasutuse (EIS) uued .ee domeeni registreerimise reeglid on pälvinud kriitikat, kuna registripidajate sõnul soodustavad need spekulantide tegutsemist ja ei kaitse heausklikke domeeniomanikke. Sihtasutuse nõukogu juht Aet Rahe kinnitas intervjuus, etEISei ole kasumit taotlev organisatsioonja seisab eelkõige domeeniomanike huvide eest. Rahe sõnul on uuendused läbi mõeldud ja innovatsiooni karta ei tohiks.

Kas ja kuidas EIS-i juhatus sellised muudatused nagu näiteks uued domeenireeglid kinnitab või kooskõlastab nõukoguga?

Domeenireeglite kinnitamise protsess toimub alati selliselt, et EIS valmistab ette kogu dokumentatsiooni (s.t. domeenireeglite muudatuse eelnõu koos seletuskirjaga).

Planeeritud muudatused arutatakse EISi eestvedamisel läbi ka registripidajate töögrupis (milles osalemine on avatud kõigile registripidajatele) ning antakse võimalus kaasa arvata ka teistele, kes valdkonna vastu huvi tunnevad avalikustades muudatuste plaanid veebikeskkondades.

Dokumendid saadetakse nõukogu liikmetele enne nõukogu koosolekut kirjalikult tutvumiseks ning koosoleku ajal arutatakse kõik punktid põhjalikult läbi. Kaalutakse nii poolt kui vastu argumente.

Laua taga koguneb nõukogu vastavalt vajadusele, vahepeal kord kuus, vahel harvemini. Operatiivsetes küsimustes vahetame infot nõukogu liikmete ja EISi juhatuse vahel ka e-posti teel.

Kas nõukogu on domeenireeglite muudatustele heakskiidu andnud?

Loomulikult. Selliseid otsuseid saab teha vaid nõukogu heakskiidul.

Lisaks sooviksin siinkohal kommenteerida ka nõukogu koosseisu küsimust, mida avaldatud artiklitesüsna teravalt kritiseeriti. Tõepoolest vastab tõele, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium määrab nõukogu liikmeid.

Küll aga ei vasta tõele väide, et Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL) oleks justkui ennast EISi tegemistest taandanud. ITLi huve esindab nõukogus Ivar Tallo. Tema määramine nõukokku sai ITLi juhtkonnaga kokku lepitud justnimelt selleks, et ka teise asutajaliikme huvid oleksid nõukogus esindatud. Ivar on siiani kenasti ka ITLi esindanud ning teemad, kus on olnud vajalik ka ITLi seisukohti selgitada, on tema toel kenasti ITList tagasiside saanud.

EISi nõukogu näol ei ole tänasel kujul kindlasti tegemist koosseisuga, mis tegutseb mingite kitsaste poliitiliste huvide tuultes, nagu artiklis vihjati. Seda võiks ilmestada kasvõi asjaolu, et olen täna jätkuvalt EISi nõukogu esimees, hoolimata asjaolust, et ma ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda ning lisaks lõpetasin juba jaanuaris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töötamise.

EIS-i praegu kehtivas strateegia pole oksjonite korraldamist mainitud, samas plaanib sihtasutus sellega aktiivselt tegelema hakata. Kas oksjonite korraldamist on nõukogus arutatud? Milline teie seisukoht selles on?

Oksjonite korraldamise teema on nõukogus põhjalikult läbi arutatud ning nõukogu on plaanile oma heakskiidu andnud.

Strateegiat puudutav osa on huvitav küsimus. Kui iga organisatsioon tohiks teha vaid seda, mida suudeti strateegia dokumenti koostades ette näha, siis jääks ilmselt maailmas 90% innovatsioonist tegemata – kas pole!

Aga tõsisemal noodil jätkates,oksjonikeskkonnal on selge eesmärk: võrdsustada vabanevate domeenide soetamise võimalusi. Täna on vähesed, tehniliselt võimekamad osapooled kolm sammu teistest ees ning tehniliselt vähemvõimekad tavakasutajad saavad soetada domeene, mis tehniliselt võimekatele huvi ei paku. Oksjonikeskkonna loomise eesmärgiks on selline atraktiivsete domeenide kiireülesostmine, eesmärgiga need hiljem kalli hinnaga endistele omanikele tagasi müüa, välja suretada.

Jah, oleme sellise lahenduse loomisel ka maailmas innovatsioonitiigrid – aga olgu siinkohal mainitud, et nii mõnigi teine riik jälgib meie innovatsiooni suure huviga lootuses, et sarnase lahenduse kasutuselevõtt võimaldab ka neil spekulantide motivatsiooni vähendada.

Iga uuenduse puhul on võimalik leida nõrku kohti ja kindlasti ei tohi kriitikat ja ohtusid ignoreerida, vaid nende realiseerumise osas tuleb olla valvas ja vajadusel plaane kohendada. Küll aga peaks otsused lähtuma siiski tervest mõistusest – kui positiivsed aspektid kaaluvad ohudüles, siis tuleb julgeda teha otsuseid.

Ka e-residentsuse programmil oli mitmeid kriitikuid. Väideti, et kohe hakkab kogu maailm meid küberründama, e-residentide kaarte hakatakse kasutama eelkõige petuskeemide elluviimiseks ja nii edasi. Reaalsus on osutunud teistsuguseks – meil on täna ligi 1000 ettevõtet, mis on asutatud e-residentide poolt! Jooksen igas maailma paigas kokku mõne välismaalasega, kes võtab õlast kinni ja küsib“You are from Estonia?” ning peale“jaatavat”vastust tõmbab rahakoti vahelt välja oma e-residendi kaardi ning ütleb “It’s so COOL what you guys are doing! I wish my country would do that”. Viimane selline juhus oli eile Berliinis, sama juhtus eelmisel nädalal Oslos.

Kindlasti varem või hiljem juhtub kaühtteist negatiivset, kuid jätkuvalt on põhjust arvata, et positiivne mõju on suurem. Ärme karda innovatsiooni!

Miks peaks EIS oksjoneid korraldama?

Sellele küsimusele vastasin juba eespoolära.

Lisaksin siinkohal, et oluline on ka aru saada sellest, etEISei ole kasumit taotlev organisatsioonja seisab eelkõige domeeniomanike huvide eest! See on üks olulisi aspekte, mida ka nõukogu töös alati silmas peetakse. Selle ilmestamiseks olgu kasvõi asjaolu, et domeeni hind on järjepidevalt langenud. Oksjonikeskkond luuakse pidades silmas nii tänaste kui tulevaste domeeniomanike huve,punkt.Jah, registripidajatel on ärihuvid, kuid täna on nõukogu leidnud, et keskse oksjonikeskkonna olemasolu aitab kaasa domeeniomanike huvide kaitsmisele.

Kommenteeriksin siin ka kriitikat lühema- ja pikemaajaliste domeenide perioodide suunas. Kui registripidaja väited vastavad tõele ja huvi lühemaajaliste domeenide vastu ei ole olemas, siis pole ju vaja ka oma registrites muudatusi teha – saab jätkata juba olemasolevate perioodide pakkumist. Seega registripidaja kulud ju ei suurene ja muretsemiseks põhjust ei ole.

Loodetavasti on aga ka selliseid registripidajaid,kes nõustuvad sellega, et mida paindlikumad on domeenide soetamise võimalused, seda suurem on Eesti riigitunnusega domeenide konkurentsivõime ning seda enam ka reaalselt domeene ostetakse. Täiendav tulu võiks üles kaaluda tehtud tarkvara täiendamise investeeringud. Olen ise tarkvara loomise valdkonnaga hästi kursis ja kindlasti ei räägi me antud juhul meeletutesse suurusjärkudesse ulatuvatest täiendusvajadustest! Seega see kriitika tundub minule isiklikult pisut põhjendamatuna.

Planeeritud muudatus avab täiendavaid ärivõimalusi ja pakub huvilistele paindlikumaid domeenide soetamise võimalusi – olgu see kampaaniate korraldamiseks, pulmade tähistamiseks või muid taolisi. Jah, domeenivaldkond peab alati olema valvsa pilgu all küberrünnete kontekstis, kuid jällegi selles hirmus ei saa kasutajate huve tahaplaanile jätta. Küllap aeg näitab kui palju selliste lühiajalise domeenide vastu tegelikult huvi tuntakse.

EISi internetikogukonna kaasamise hea tava muutmisega saadetakse laiali ekspertide kogu, enam ei konsulteerita ka internetikogukonnaga kui üksnes läbi sotsiaalmeedia ja foorumite. Kas see on nõukogu teadlik otsus, et EIS-i suunavateks partneriteks on ainult registripidajate töögrupp ja vaid sihtasutuse nõukogu?

Peab nentima, et kogukonna otsimisega oleme EISis tegelenud juba pikemat aega. Pea igal EIS nõukogu koosolekul arutleme selleüle, kuidas saada kogukonda kaasa mõtlema. Selles vaimus on EIS kaks aastat järjest korraldanud interneti päeva, sel aastal otsiti EISi eestvedamisel kogukonda ka arvamusfestivalil. Paraku peab aga nentima, et tugeva ja hääleka kogukonna järele tunneme jätkuvalt suurt puudust. Diskussioone on, kuid need on lünklikud ja järjepidevust on vähe. Oleme leidnud mõned inimesed kes siiski aegajalt kaasa arvavad ja selle üle on väga hea meel ja selle eest peab EISi pingutusi kiitma.

Planeeritud muudatused on samuti ajendatud soovist anda inimestele (kes iganes nad ka on, kellel on valdkonna vastu huvi) võimalus domeenivaldkonna küsimustes kaasa rääkida. Seni formaalselt kehtinud koostöövorm sisuliselt ei toiminud – ekspertide kogu koosnes nimeliselt valitud isikutest, kellest enamusel paraku ei olnud oma igapäevaste toimetamiste kõrvalt aega EISiga seotud teemadel süstemaatiliselt kaasa mõelda. Sel aastal tehti EISi poolt pingutusi leidmaks viise koostöövormile uus hingamise sisse puhuda, kuid paraku ei saatnud seda edu.

Seega väidan, et planeeritud muudatus, kus nimelise koosseisu asemel antakse võimalus kaasa rääkida kõigil, kellel huvi võiks olla on siiski positiivne, mitte negatiivne muudatus.

Kuidas see aitab kaasa multi-stakeholder mudeli edendamisele?

EIS on minule nõukogu liikmena jäänud silma kui avatud ja läbipaistev organisatsioon. Muudatusi arutatakse nii registripidajatega kui antakse võimalus kõigil teistel kaasa arvata.

Ka domeenimuudatuste elluviimise protsess oli läbipaistev ja nõukogus tehti otsus peale kaasamise protsesside läbimist. Kui kellelgi on häid mõtteid uue nimelise koosseisu määramise osas keda võiks kuulutada kogukonnaks, siis oleme ka nendele mõtetele väga avatud. Kõik on lahkelt oodatud oma mõtteid nii nõukogule, minule isiklikult või EISile saatma.

Foto: Tanel Meos

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.