Uudis

Elisa analüüs: 70% inimestest püsib eriolukorra ajal pigem kodus

Foto: Shutterstock

Tulenevalt valitsuse palvest Eesti elanikele püsida eriolukorra ajal rohkem kodus, analüüsis Elisa koos andmeteaduste partneriga MindTitan kuivõrd üleskutset on järgitud. Analüüsist selgus, et 70% inimestest püsib märkimisväärse osa ajast kodus.

Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi Mailiis Ploomanni sõnul selgus analüüsist, et kui vaadata Eestit tervikuna, siis enne eriolukorra kehtestamist püsis valdava osa ajast kodus veidi üle poole rahvastikust ehk 56% ning kohe pärast eriolukorra kehtestamist kasvas see näitaja 70%-le.

“Kõige suurema muudatuse tingis tõenäoliselt koolide sulgemine ning massiline kaugtööle ümberorienteerumine, kuna kõige enam kahanes just nende inimeste osakaal, kes seni veetsid kodus vähem kui 17 tundi ning samal ajal kasvas nende hulk, kes veedavad kodus enam kui 90% ööpäevast,” andis Ploomann ülevaate uuringu tulemustest.

“Kuna meie kõigi ühine soov on eriolukorras võimalikult kiiresti väljuda, on enam kui oluline järgmiste nädalate jooksul ühiselt veel koduseinte vahel püsida,” tõdes Elisa telekomiteenuste valdkonna juht. Selleks, et ühine pingutus oleks ka visuaalselt ja faktipõhiselt jälgitav, avalikustas Elisa oma kodulehel ka senise analüüsi tulemused ning uuendab andmeid kuni eriolukorra lõppemiseni igapäevaselt.

Eesti liikuvusstatistika pilt kokku 31. märtsi seisuga:

Kuidas analüüs toimub?

Tulemuste puhul kasutatakse sõna “kodu” ja räägitakse “kodus viibitud ajast”. Oluline on välja tuua, et tegemist on arvutusliku asukohaga, kus viibivad erinevad andmepunktid kõige sagedamini öösiti.

“Kas see on reaalselt ka kodu või mitte, me ei tea,” selgitas MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons. “Tulenevalt sellest punktist võrdleme, kui suur osa päevast veedeti samas asukohas või mujal.”

Mobiilside ettevõtete jaoks on anonüümsete liikumisandmete analüüsimine tavapärane. “Ainult nii saame tagada võrgu toimivuse ja elutähtsate teenuste kättesaadavuse just seal, kus inimesed seda tegelikult kasutada soovivad ning vajavad. Selle alusel planeerime oma võrgus ka näiteks mahu ja levialalaiendusi ning mõõdame kasutuskogemust,” sõnas Ploomann. Küll aga oli sel korral andmeteadlastel vaja oma mudeleid veidi teisel eesmärgil tööle panna, et hinnata just mobiilsuse ehk liikuvuse muutuseid.

“Meie kui andmeteadlaste jaoks on auasi anda selle analüüsiga oma panus ühisesse võitlusesesse rõhuva tervisekriisiga. Loodame, et varasem aastatepikkune kogemus mobiilsideandmetega töötamisel, on saanud rakenduse täiesti uuel ning loodetavasti meile kõigile kasutooval viisil,” lisas Jansons.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.